Struve kaar pälvib üha suuremat tähelepanu

Sihvakate mändidega kaetud Essemägi ehk Mariomäggi, nagu Struve teda oma päevikus nimetab, on Eesti aladel Struve kaare kõige lõunapoolsem tugipunkt ja esimene püsiv vaatluskoht, kust astronoom 1816. aasta suvel Lõuna-Eestis oma missiooni alustas. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tänavu suvel möödub 200 aastat ajast, mil kaks eestimaalast – astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve (1793–1864) ja geodeet Karl Friedrich Tenner (1783–1859) – alustasid üksteisest sõltumatult triangulatsiooniahela mõõdistamist, mis viis Eesti ja veel üheksa Euroopa riiki maailma kultuuripärandisse.

«Struve valis 1816. aastal oma esimesed Tartu meridiaanikaare mõõtmispunktid välja Liivimaal: 24. juulil Opekalnsis (Põhja-Lätis), 25. juulil Essemäel (Hargla kihelkonnas), 29.–30. juulil Harimäel ja Meegastemäel, 1. augustil Helmes ja Hummulis. Tenner alustas oma mõõtmisaktsiooni 1816. aasta augustis Vilno kubermangus,» selgitas Teadlaste Ümarlaua «Struve kaar 200» esindaja, doktor Hillar Kala.

Kaks sajandit tagasi neil mälestusväärseil päevil käivituski suur teadus-tehnoloogiline innovatsioon, mille käigus kujundati Põhja-Jäämere äärest Musta mereni ulatuva 2820 km pikkuse meridiaanikaare sillapead – Struve Balti kaar (Suursaarest Jekabpilsini) ja Tenneri Leedu kaar (Jekabpilsist Belinini).

«Struve pikk meridiaanikaar võimaldas  täpselt mõõta maa kuju ja suurust ning lahendada seeläbi inimkonnal mitmeid teaduslik-praktilisi ülesandeid,» rõhutas majandusteadlane Kala.

UNESCO kandis 2005. aastal Struve meridiaanikaare maailma kultuuripärandi nimistusse kui teadusliku tähtsündmuse ja kultuuriväärtuste sünnipaiga (väärtuste vastastikusel vahetusel põhineva kultuuritraditsiooni).

Eestis on kokku 22 Struve kaare punkti. Neist viis lõunapoolsemat asub Valgamaal, kus on jõudnud lõppjärku ettevalmistustööd nende avamiseks turistidele ja loodussõpradele.

Selle aasta 29. juulil avati Meegaste turismitalu, Arula külaseltsi ja Teadlaste ümarlaua koostöös Meegastemäel Baltimaade esimene Struve jooniste järgi valminud ajalooline signaaltorn.

Augusti teisel nädalal publitseeris teadlaste ümarlaua koostööpartner Regio OÜ Struve pärandi esimese olulise kultuurikihi – Baltimaade autoatlase koos Eestis, Lätis ja Leedus asuvate Struve kaare punktide täpsete asukohtadega.

«Lähiajal on Regio ja teadlaste koostöös valmimas Struve Balti kaare erikaart, mille põhjal kavandatakse rahvusvahelise turismitee projekti käivitamist. Struve-Tenneri kultuuripärandi koondamiseks, digitaliseerimiseks ja avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks käib töö rahvusvahelise teadlaste ümarlaua loomiseks Läänemeremaade teadus- ja kultuurikeskuste osalusel,» andis doktor Kala teada.

27. augustil leiab Pandiveres aset rahvamatk Struve kaare baasjoone Simuna ja Võivere punktide vahel.

7.–8. septembril toimub Eestis maa-ameti korraldusel Struve kaare vastava UNESCO komitee istung, mille käigus hinnatakse kümnes riigis viimastel aastatel tehtut ja seatakse sihte Struve kaare kultuuripärandi edasisel väärtustamisel.

Valgamaal tähistatakse 6. septembril maakonna päeva Struve punktide taasavastamisega ehk siis nende lähistel toimuva aardeotsinguga.