/nginx/o/2015/04/08/3943155t1hedd4.jpg)
Viimane teadaolev haigusjuhtum registreeriti maakonnas täpselt aasta tagasi.
Seakasvatuse piirangud Valgamaal võivad muutuda leebemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veterinaar- ja toiduametis (VTA) toimus sel nädalal kohtumine seakasvatussektori esindajatega, kus põhiküsimusena arutati sigade Aafrika katku tõrjumisega seotud küsimusi. Kui taudikoldeid farmidesse ei lisandu, saab VTA alustada Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi Valga-, Viljandi-, Võru- ja Tartumaa osaliseks või täielikuks väljaarvamiseks piirangutsoonist.
2015. aasta lõpul Euroopa Komisjoni seatud kriteeriumid seakatku tõkestamiseks kehtestatud tsoonide leevendamiseks või kaotamiseks võimaldavad taotleda kolmanda tsooni leevendamist aasta möödumisel viimasest puhangust. Piirangutsooni leevendamine tähendab elussigade ja sealihaga seotud kauplemise piirangute vähendamist.
VTA peadirektori Indrek Halliste sõnul peavad Valga-, Viljandi-, Võru- ja Tartumaa osaliseks või täielikuks kolmandast tsoonist vabastamiseks nii seakasvatajad kui järelevalveametnikud tegema omalt poolt kõik, et hoida lähima kahe kuu jooksul taud farmidest eemal.
«Komisjoniga läbirääkimiste alustamise eeldus on, et ei tule uusi puhanguid eeloleva suve ja sügise jooksul. See nõuab lisaks pidevale järelevalvele seakasvatajate igapäevast hoolsust,» lisas Halliste.
Valgamaal leidis seni viimane teadaolev sigade katku juhtum aset täpselt aasta tagasi, kui Hummuli vallas Jeti külas diagnoositi 19. augustil sigade Aafrika katk väikemajapidmises peetaval koduseal. Kõik majapidamise viis siga hukati, korjused hävitati ning loomapidamishoone desinfitseeriti.
Kokku tuli mullu Valga maakonna farmides ilmsiks neli seakatku juhtumit: kaks Taheva, üks Hummuli ja üks Tõlliste vallas. Viimasel juhul läksid hukkamisele kodu- ja metssea ristandid, kellest mõnel haigustunnused leiti.
Tänavu juulis ja augustis Eesti seakasvatajate seas läbi viidud erakorralise kontrolli tulemusena tehti ettekirjutusi 41 seakasvatuskohale, neist seapidamise lõpetamise kohta 10 seakasvatuskohale. 15. augusti seisuga on ettekirjutused täitmata ühes farmis, järelkontroll toimub sel nädalal.
Märtsist ametis olnud Halliste sõnul on viimase viie kuu jooksul analüüsitud kogu veterinaarjärelevalvesüsteemi toimimist ja kaardistatud kõiki tööprotsesse.
«Läbiviidud analüüs on toonud esile puudusi ja seetõttu oleme kavandamas tegevusi süsteemi korrastamiseks,» ütles Halliste. «Üheks parandamist vajavaks kohaks on osutunud volitatud veterinaararstide süsteemi toimimine. Kindlasti on vajalik infovoo parandamine keskasutuse, kohalike asutuste ja volitatud veterinaaride vahel.»
Peadirektori sõnul on senine kogemus näidanud, et seakatku eemal hoidmiseks farmidest ja tulemuslikumaks tõrjumiseks metsast on hädavajalik avatud diskussioon osapoolte – seakasvatajate, jahimeeste ja järelevalveasutuste, sealhulgas nii veterinaar- ja toiduameti, keskkonnaameti kui keskkonnainspektsiooni – vahel.
«Võtmesõnad on suhtlus ja koostöö. Seepärast on vaja luua VTA juurde esindajaid kaasava nõuandva koda, mis võimaldaks kõigi seotud osapoolte tihedat ja vahetut suhtlemist,» rõhutas Halliste.
Kohtumisel osalesid Eesti Seakasvatajate Liidu, Eesti tõusigade aretusühistu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti põllumajandus-kaubanduskoja, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, maaeluministeeriumi, Eesti Maaülikooli ning veterinaar- ja toidulaboratooriumi esindajad.