Hummuli vallas Aitsra külas lõõmas maikuus suur metsatulekahju, milles sai kannatada kümneid hektareid metsamaad. Juba kuu pärast suur põlengut oli põlengualal näha esimesi arglikke elumärke. Nüüd, ligemale kolm kuud hiljem, ei ole olukord kuigivõrd muutunud.
Galerii: põlenud metsast võib leida nii seeni kui marjapuhmaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsaalune on endiselt trööstitu. Söestunud puutüved ja vaibana maad katvad kuuseokkad nii kaugel, kui silm suudab haarata, mõjuvad süngelt ja ebarealistlikult. Vaatama ulatub aga väga kaugele, sest puhastustuli on viinud nii oksaräga kui taimestiku.
Siiski on märgata ka elumärke – kas või sipelgaid, kelle pesasid kõrgub põlenud alal mitmeid. Lähemalt vaadates käib seal ka vilgas elutegevus.
Taimestikuga on lood paraku kehvad, sest see ei kipu niisama lihtsalt taastuma – vaid üksikud taimeliigid paistavad olema eriliselt visad. Näiteks ajavad põlenud kasepuud juurevõsusid ning ka sõnajalg ja kanarbik on metsaaluse kohati taasasustanud, oli märgata ka sookailu.
On siiski põhjust ka rõõmustada. Ekslikuks on osutunud vahetult pärast metsatulekahju mitme metsaelustiku asjatundja suust kõlanud arvamus, et seenelistel-marjulistel sinna metsa aastaid asja ei peaks olema.
Noored pohla- ja mustikataimed oma helerohelisuses on asunud põlenud maapinda vallutama, ilmselt on nad mõne aasta pärast juba saagiandjad. Ja kui võiks arvata, et läbikuumutatud maapinnas on kõik seenealged hävinud, siin nii see ei ole. Seeni oli muidu trööstitus metsaaluses rohkesti: kivipuravikest kukeseenteni.
Kindlasti saab mets põlengualal tulevikus olema hoopis teistsugune – kahjustunud puud võetakse maha, noor mets istutatakse peale, mõnevõrra muutub selle tõttu ka taimestik. Metsise püsielupaigaks, nagu see varem oli, koht vaevalt enam saab ...