Lätis liiguvad legendid Eestist kui müütilisest õnnemaast

Mitukümmend Läti elanikku on leidnud töökoha Valga mööblivabrikus. Kui eestlastele sealne palk tihti kuigi ahvatlev ei tundugi, siis Läti elanikele on tegu korraliku teenistusega.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Põhja-Läti ajalehe Ziemeļlatvija ajakirjanik Inga Karpova rääkis, et lehetoimetuses viibis sellel nädalal Läti telekanali LNT võttegrupp. Lisaks lehetoimetusele käis võttegrupp mitmel pool mujalgi nii kaksiklinna Läti kui Eesti poolel.

Põhjus võib olla keskmisele eestlasele esmapilgul vägagi üllatav: nimelt käidi uurimas, kas Eesti on tõepoolest müütiline õnnemaa, nagu väidavad Lätis liikuvad legendid.

Peamine põhjus, miks osa Läti elanikest niimoodi arvama kipub, peitub Karpova sõnul selles, et üha rohkem naaberriigi elanikke käib tööl Eestis. Suur hulk nendest on seejuures leidnud tööd Valgas. «Nagu nentis võttegrupile Valka linnajuht Vents Armands Krauklis, käib Eestis tööl juba umbes tuhat Valka ja selle lähiümbruse elanikku.»

Olukord tõotab muutuda paremaks

Seejuures on Krauklis ise viimasel ajal astunud samme selle nimel, et olukord muutuks. Aastaid on Valkas Lauktehnika rajoonis silma riivanud kaks suurt tühja elumaja, mis sel moel juba nõukogude aja lõpust seisma jäänud. Nüüd on Krauklis võtnud nõuks anda piirkonnale uus hingamine ja arendada seal välja tööstuspark. Selleks on kavas tühjad hooned ümber ehitada ning lisaks rajada kaks uut korpust.

Eelkõige on ettevõtmise taga Karpova sõnul linnajuhi plaan luua kaksiklinna Läti poolele rohkem töökohti. «Krauklis on korduvalt avaldanud rahulolematust selle suhtes, et suur osa Valka elanikest käib tööl Valga ettevõtetes – nii aga jääb linnal nende pealt saamata maksutulu. Nüüd loodab ta, et uutesse tootmishoonetesse kolivad ettevõtted hakkavad värbama Eestis töötavaid lätlasi ja olukord maksurahaga paraneb.»

Ettevõtmise kasuks räägib Karpova sõnul asjaolu, et Lauktehnika piirkonnas tegutseb juba mitu edukat ettevõtet. Neist olulisim on mänguasju tootev ettevõte Pepi Rer, kes vallutab üha uusi välisturge. Näiteks on nende toodang juba mõnda aega läinud Saksamaale ja Suurbritanniasse, hiljuti aga jõudis firma toodang esimest korda Rootsi turule. Peamine müügiartikkel, millega on saavutatud maailmakuulsus, on geomeetrilised kujundid, mis tehtud polüetüleenist ja kaetud kunstnahaga. Lapsed saavad esemeid kasutada vastavalt fantaasiale.

Samuti tegutseb Karpova sõnul piirkonnas elektrotehnikat tootev tehas.

Eestisse tõmbab kõrgem palgatase

Ettevõtmise õnnestumisele võib aga takistuseks saada see, et Lätis on palgatase Eestist märgatavalt madalam. «Näiteks minu abikaasa käib juba viis aastat tööl Valgas Gomab Mööblis ja on töötasuga rahul, kuigi eestlastele see ehk nii suurena ei tundugi. Samas maksab ettevõte headele spetsialistidele ka kõrgemat palka ja vaevalt, et nad uute töökohtade tekkides kohe kiirelt Valka poolel tööle asuvad,» arvas Karpova.

Sedasama rääkinud Põhja-Läti lehe ajakirjanik ka kolleegidele televisioonist. «Ütlesin, et tegelikult pole Eesti mingi müütiline õnnemaa. Tegemist on normaalse ja stabiilse Euroopa riigiga, kus palgatase lihtsalt kõrgem kui meil.»

Sellel nädalal avaldatud andmete kohaselt teeb Eesti Lätile keskmise palgaga silmad tublisti ette. Kui Eestis oli keskmine palk eelmises kvartalis statistikaameti andmetel 1163 eurot, siis Lätis vaid 838. Ka palga kasvutempo on Eestis kiirem: Eestis tõusis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes keskmine brutokuupalk 7,6 protsenti, Lätis aga 3,3 protsenti.

Olulise konkurentsieelise annab Karpova hinnangul kaksiklinna Eesti poolele seegi, et Eestis sagedamini miinimumpalka tõstetavat.

Tagasi üles