Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Õpetajaameti mainet peavad kõige kehvemaks pedagoogid ise

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Sirje Lemmik
Copy
Uuringust selgub, et õpetajatööd peetakse oluliseks ja väärtuslikuks, kuid väheväärtustatud ametiks.Õpetajaameti maine suhtes on kõige kriitilisemad pedagoogid ise, kes viiepallisüsteemis hindavad seda ainult 2,6 punkti vääriliseks.
Uuringust selgub, et õpetajatööd peetakse oluliseks ja väärtuslikuks, kuid väheväärtustatud ametiks.Õpetajaameti maine suhtes on kõige kriitilisemad pedagoogid ise, kes viiepallisüsteemis hindavad seda ainult 2,6 punkti vääriliseks. Foto: Toomas Huik / Postimees / Scanpix

Õpetajaameti maine on ühiskonnas valdavalt hea, selgus hiljutisest uuringust. Kõige kriitilisemad on selle elukutse renomee suhtes pedagoogid ise.

Õpetajaameti kuvandi ja atraktiivsuse uuringust selgus, et kõige kõrgem on ameti maine Lõuna-Eesti gümnaasiumiõpilaste ning sama piirkonna 35–50aastaste seas. Viiepallisüsteemis hindasid mainet kolme punktiga õpilased ja 35–50aastased küsitluses oslenud.

Positiivsemana näevad ametit Lõuna-Eesti õpilased (3,6), kehvemalt hindavad seda Harju, Rapla ja Järvamaa noored (2,6 palli).Vanusegrupis 35–50 on õpetajaamet rohkem väärtustatud Lõuna-Eesti elanike ja meeste, eriti 41–45aastaste poolt. Pedagoogitööd peab võimalikuks karjääriks ligi kolmandik 35–50aastasest. Keskmisest rohkem on nende seas naisi, Tartu- ja Jõgevamaa, Lõuna-Eesti ning väikelinnade elanikke.

Tagasi üles