Mürgistesse marjadesse ei tasu suhtuda kergemeelselt

Harilik lumimari on heki- ja ilutaim, harva esineb seda ka metsistunult. Väike, haprate vartega, pisikeste munajate lehtede, väikeste valkjasroosade õite ja ümmarguste valgete mürgiste marjadega põõsas on väga dekoratiivne just sügisel ja talvel. Lumimarjad plõksuvad vahvalt, seepärast armastavad lapsed nendega mängida. Mahl võib aga põhjustada naha- ja limaskesta põletikke, sissesööduna seedeelundite limaskesta põletikke. Foto: Lea Margus / Valgamaalane

Metsad ahvatlevad seenelisi-marjulisi saagirikkusega. Söödavate andide kõrval on paraku rohkesti taimi, mis mürgiste viljadega või üleni mürgised.

Sugugi kõik mürgised marjad ei ole ületamatult ebameeldiva maitsega. Kuigi võin enda kogemusest kinnitada, et mõne meie metsades ja aias leiduva mürgiseks liigitatud marja söömine ei tee tervele inimesele suurt midagi, ei soovita kellelgi järele proovida. Allpool kirjeldatud marjad võivad põhjustada tõsiseid mürgistusi ja halvemal juhul koguni surma.

Palusin nõuandjaks bioloog Taimi Paali, kellelt mullu ilmus teavik «Eesti metsamarjad». Haarasin fotoaparaadi ja paari metsaretkega oli pea kogu kollektsioon koos. Tabamatuteks jäid ainult näsiniine, salu-siumarja ja jugapuu (mis tõsi küll, ei ole mari, vaid käbi) viljad. Ju ei olnud augusti lõpp - septembri algus õige aeg neid otsida.