Sepapoisid, sepapoisid teevad tööd, teevad tööd

Kuigi Mihkel Sauli (esiplaanil) ja Aimar Pehlaku põhitöö on valvuriamet, mööduvad nende vabad õhtud ja päevad oma sepikojas nokitsedes. Foto: Taavi Niittee

Rulli bussijaamast paarkümmend meetrit eemal seisab arhailise välimusega töökoda, mille sisemusest kostuvad iseloomulikud haamrilöögid. Sinna on end sisse seadnud koguni kaks noort seppa.

«Eks see maaelu ole selline, nagu see on. Kui ikka midagi ei tee, midagi ei juhtu ka,» arvas Mihkel Saul sepaääsil juba punakalt kiirgavat rauda kuumutades. Koos sõbra ja äripartneri Aimar Pehlakuga on nad küla peal tuntud kui need «sepapoisid», kes juba aastaid vanale sepikojale uut elu sisse puhuvad.

Eelmise sajandi alguses ehitatud töökoja leidsid kutsekoolis sepaametit õppinud ja hiljuti 28aastaseks saanud Valgast pärit mehed juhuse kaudu. «Esialgu otsisime Valgast, aga siis üks tuttav soovitas, et siin olevat kunagi sepikoda olnud,» meenutas Pehlak. «Alguses oli siin nii palju kola, et isegi ei saanud aru, et siin midagi veel alles on,» lisas Saul.