/nginx/o/2016/09/26/5885127t1hba2f.jpg)
Päästeamet tuletab meelde, et tuleõnnetuste vältimiseks peavad enne kütteperioodi algust saama korda nii majade ahjud kui korstnad. Küttesüsteemi korrasolekut peab regulaarselt kontrollima kutseline korstnapühkija.
Päästeamet manitseb korstnapühkijat kutsuma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Päästjad tunnevad kütteperioodi alguse kergesti ära ka kalendrisse vaatamata. Sellest annavad märku väljakutsed tahmapõlengutele, sagenevad teated sisse ajavatest ahjudest ning suitsu täis korteritest. See näitab, et osadel inimestel on siiski küttesüsteemid hooldamata ja algavateks jahedamateks ilmadeks ette valmistamata, selgitas päästeameti ohutusjärelvalve osakonna juhataja Marko Rüü.
Ta tõi välja, et riketest kütteseadmetes, hooletusest kütmisel või tahma süttimisest saab samas alguse iga kümnes tulekahju.
»Vastavalt tuleohutuse seadusele peab kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti. Eramajades võib korstent pühkida ka ise, kuid korra viie aasta jooksul peab süsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija. Praegu on korstnapühkijatel veel vabu aegu, kuid külmade saabudes venivad ka järjekorrad jõuludeni," rõhutas Rüü.
Vajadusel saab kutselise korstnapühkija kontakti päästeala infotelefonilt 1524. Korstnapühkijal peab kindlasti olema kehtiv kutsetunnistus, mille olemasolu saab kontrollida Kutsekoja veebilehelt.
Kutselise korstnapühkija akt annab majaomanikule kindluse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta. Õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud. Seepärast tuleb akt kindlasti säilitada.
Kodu tuleohutuse kohta saab lisainfot veebilehelt www.kodutuleohutuks.ee.