/nginx/o/2013/10/04/2470855t1ha501.jpg)
Keskkonnaministeerium jätkab talvel alguse saanud kampaaniat «Arukas sordib, arutu põletab», et teadvustada jäätmete koduses küttekoldes põletamise ohtusid inimese tervisele ja keskkonnale.
Kodune prügipõletus toob kaasa omad ohud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jäätmepõletuse teema kerkib taas igal aastal eriti just kütteperioodi algul ning kevadiste koristustööde käigus. «Sügise saabudes hakkavad temperatuurid kukkuma, mis omakorda tähendab, et sooja saamiseks hakatakse kodustes küttekolletes tuld tegema. Sageli aga leitakse, et lisaks küttepuudele võib ahju visata majapidamises tekkinud pakendijäätmeid ning muud prahti,» ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.
Eek selgitas, et koduses küttekoldes tohib põletada ainult puhast ehk immutamata puitu ning kiletamata pappi ja paberit, kuid viimaseid siiski vaid tulehakatuseks, sest papi- ning paberijäätmeid on keskkonnasäästlikum hoopis ringlusse võtta.
«Koduses ahjus ei saavutata iialgi samasugust põlemistemperatuuri nagu jäätmepõletustehastes, mistõttu tekib prügi põletamisel suitsugaasides mürkainete kokteil. Seetõttu mõjub jäätmete põletamine nii majapidamist ümbritsevale aiale kui ka korstnale laastavalt,» lisas ta.
Eestis tehtud välisõhu kvaliteedi mõõtmistest selgub, et õhukvaliteet halveneb peenosakeste osas kütmisperioodi algul ning seda eelkõige kohtküttega piirkondades, kus on palju madalaid korstnaid ning kus tihti kasutatakse eramute kütmiseks ebaühtlase kvaliteediga kütust.
Eelmisel talvel tegi Eesti keskkonnauuringute keskus uuringu, kust selgus, et lisaks puidule kasutatakse eramute kütmisel ka plastmaterjale, kuna õhuproovides on täheldatav tereftaalhappe esinemist, mis on üks plastipõletamise markerühend.
«Õige ja keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda. Paber- ja papijäätmed tuleb viia ühte konteinerisse, pandipakendid tagastusautomaati, pakendid saab viia pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. Mis kodustesse konteineritesse ei sobitu, saab viia jäätmejaama,» ütles Eek.
Keskkonnaministeeriumi ja MTÜ Ökomeedia alustatud kampaania «Arukas sordib, arutu põletab» toetab kevadeti korraldatavat teavituskampaaniat «Säästad või saastad?», mille käigus keskendutakse kodustele prügilõkete ohtudele. Kampaania kohta saab rohkem lugeda aadressilt ahi.envir.ee, kust leiab infot nii jäätmete sortimise kui ka jäätmete põletuse ohust tervisele ja keskkonnale.