Meeli Tuubel

Meeli Tuubel Foto: Valgamaalane

1. Kuidas suhtute euroliidust väljaastumisse?

Ei poolda. Euroliidu vahendusel oleme saanud suure hulga raha sellisteks investeeringuteks, milleks Eesti riigil ei oleks vahendeid olnud. Me tahame siiski olla osalised Euroopa majandusruumis, Eesti ekspordib 1/3 Soome ja Rootsi, teise 1/3 teistesse ELi riikidesse, mis kahtlemata on euroliidus olles intensiivistunud.
Kahjuks küll Eesti eurotsooni jõudes oli euro oma sära juba kaotanud, pürgisime ühte eurosse, saime teistsuguse. Siiski on solidaarne neid raskusi jagada, arvestades, milliseid hüvesid oleme kasutada saanud. Kindlasti ei ole väljaastumine praegusel ajal ka enam mõistlik, arvestades meie seniseid pingutusi.

2. Kuidas suhtute ettepanekusse keelata välismaalastele maa müümine?

Ei näe selleks kaalutletud põhjust.

3. Mil moel vähendate inimeste ärakolimist Valgamaalt ja Eestist?

Äramineku põhjuseks on eelkõige tasuvate töökohtade puudus. Et elu Eestis ja Valgamaal oleks elamisväärsem, tuleb teha mitmeid otsustavaid muudatusi riigielukorralduses: sotsiaalne kaitse, töötajate õigused, kohalike omavalitsuste rahastamine ja nende toimetulek, investeeringutes ääremaade eelistamine jpm.

4. Kas lubate seista Valga–Võru–Koidula rongiliikluse käivitamise eest?

Oluline teema Valga ja kogu Eesti jaoks, transiitkaubavedude elavdumine ja reisirongiliikluse taastamine.

5. Mida peaks tegema, et Valga haiglasse saada tööle uusi arste?

Suurendada meditsiini rahastamist, et haiglal oleks võimalik maksta arstidele konkurentsivõimelisemat palka, mis motiveeriks vähegi tööle jääma Eestisse. Ilmselt ei tee ükski arst kerge südamega otsust välisriiki minekuks. Väiksematesse haiglatesse ja ääremaale peaks noore arsti tööleasumisel olema teatud soodustused ja stipendium. Lisaks tuleks arutleda ka, et maksumaksja raha eest koolitatud arstidel oleks ka riigi ees teatud kohustused, näiteks residentidel praktika maakonnahaiglates.

6. Kas olete viimastel aastatel osa võtnud heategevuslikest üritustest Valgamaal annetajana?

Raha annetanud pole, küll aga olen olnud heategevuslike ürituste korraldajate hulgas, panustades sinna nii tööd kui isiklikku aega.

7. Kuidas näete hetkel perearstinduse sektorit tegutsemas ja mida toob tulevik?

Eesti haigekassa süsteemi peetakse Euroopa parimaks ja efektiivsemaks. Perearstindust kummitab samamoodi arstide puuduse probleem, mis on eriti terav Valgamaal, perearstid lahkuvad või on väljateenitud pensionieale lähenemas, uute perearstide saamise perspektiiv on väga kehv. Perearstide tegutsemist ettevõtjana kiidavad heaks kauem tegutsenud perearstid, kellel investeeringud aparatuuri tehtud.
Uued perearstid ei soovi sageli äriühingu majandamisega tegelda, vaid keskenduda ravimisele, samuti on keeruline alustada nullist seadmete soetamisega ja väiksema pearahaga. Ilmselt tuleks siin korrektiive teha, kui mõnel pool on võimalik perearstidel oma äriühingutes märkimisväärset kasumit teenida, teised ei suuda aga alustadagi. Tegemist on siiski maksumaksja rahaga.

8.Mida arvate Palestiina omavalitsuse püüdlustest iseseisva riigi poole ja kuidas hindate Eesti Vabariigi vaoshoitust selles küsimuses?

Palestiina ja Iisraeli konflikt on pika ajalooga usu ja ideoloogia küsimus, vajalik on sõjaolukorra vältimine. Eesti on Palestiina omariikluse küsimuses võtnud pooldava hoiaku, Iisraeli kõrval peab eksisteerima ka Palestiina riik. Kas Eesti on selles küsimuses liiga vaoshoitud, ei oska hinnata.

9. Kas Teie arvates on üksikisikule kehtestatud kautsjon Riigikogu valimistel kandideerimiseks mõistliku suurusega?

Võiks olla mõistlikuma suurusega. Ilmselt soovivad suuremad erakonnad oma võimu kinnistada, seades uutele tulijatele suure maksukoorma. Riigikokku valimiskünnise ületanud erakondadele kautsjon tagastatakse.

10. Milline on Teie hinne viiepalliskaalal Eesti riigi praegu võimuloleva koalitsiooni tegudele majanduskriisi leevendamisel?

Meedias esitletakse sõnumeid, kuidas välisriikide majandusanalüütikud kiidavad Eesti kärpekava, eelarve tasakaalu ja kriisis toimetulekut. Suurema tähelepanuta jäetakse aga rahvusvahelised raportid Eesti sotsiaalkaitse puudulikkuse kohta.
Kärped on tehtud kahetsusväärselt inimvara ja just kehvemini toime tulevate inimeste arvelt, oleme üks suurema tööpuudusega riike eurot kasutavate teiste Euroopa riikide hulgas.
Valitsuskoalitsioon on esitlenud end kui maksutõusude eest kaitsjana, samas on heaks kiitnud mitmeid maksutõuse (käibemaksu tõus 2%, ravimite käibemaksu tõus 4%). Kärped iseenesest on vajalikud, kuid kas just väiksema sissetulekuga inimeste arvelt.

11. Kas toetate Pakri saarele tuumajaama rajamist?

Eesti energiatootmine vajab mitmekesistamist, see on oluline riigi julgeoleku küsimus. Seni aga, kuni pole kasutatud taastuvenergia kõiki võimalusi, ei toeta.

12. Kui suur on Teie arvates minimaalne sissetulek kalendrikuus neljaliikmelisele perele (ema, isa, kaks kooliskäivat last), et end ära majandada?

Minimaalselt vajalik sissetulek perel enda äramajandamiseks sõltub paljus perekonna elukohast, pere vajadustest ja tarbimisharjumustest. Riik ütleb praegu, et minimaalselt on 4-liikmelisel perel äraelamiseks vaja 260,78 eurot (4080 krooni), ehk siis selline on toimetulekupiir peale eluasemekulude tasumist. Sellise summa puhul on tegemist virelemisega, kus ellu jääb, aga vaid laste, tervise ja enda inimväärsena tundmise arvelt.