Triinu Taul

Triinu Taul Foto: Valgamaalane

Kuna enamik küsimusi ei puuduta minu tegevusvaldkonda, milleks on muusika, pärimuskultuur ja kultuur üldisemalt, siis antud küsimustele vastamise juures kasutasin meie Eestimaa Roheliste meeskonna abi, konsulteerides inimestega, kes neis valdkondades teavad kaasa rääkida.

1. Kuidas suhtute euroliidust väljaastumisse?

Ei suhtu soosivalt. Sellest tuleks Eesti elanikele suurim võimalik majanduslik ja julgeolekuline kahju. Praktikas on väljaastumine tulenevalt igakülgsest (õiguslik, majanduslik, kultuuriline, poliitiline) lõimumisest võimatu, aga ka mõttetu. Eesti, meenutagem, on praegu juba aastaid netokasusaaja ka eelarveliselt (praegu üle 10 miljardi krooni aastas).

2. Kuidas suhtute ettepanekusse keelata välismaalastele maa müümine?

ELis võimatu. Välismaalastele maa müük on täna keelatud juba piiriäärsetes valdades riigikaitselistel eesmärkidel ja erandjuhtudel annab selleks loa valitsus. Aga mujal on ju nii, et ostja kõrval peab alati olema ka müüja. Välismaalane saab osta ainult siis, kui eestlane müüb (vabatahtlikult). Pealegi pole mõistlik sarnaste piirangute seadmine, sest sarnane keeld õhutaks varimajanduse kasvu ja variisikute kasutamist maa omandamisel ja maaga opereerimisel. Samuti on maa selline vara, mis jääb paika, kus see alati olnud on ja mida ei kodumaine ega välismaine omanik riigist välja ei vii.

3. Mil moel vähendate inimeste ärakolimist Valgamaalt ja Eestist?

Siin loevad kõik Eestimaa Roheliste põhilubadused, kodanikupalk, majandusreformid, mis tekitavad uusi töökohti, haridusuuendus, omavalitsuse ümberkoraldamine jne. Inimestel pole sotsiaalset kindlustunnet, usaldust, austust ei valitsuse ega ka üksteise suhtes, õelust on palju. Sotsiaalpoliitika, mis tagaks inimestele kindlustunde, vähendaks kindlasti inimeste ärakolimist nii Eestimaa kaugematest nurkadest kui üldiselt Eestist.

4. Kas lubate seista Valga–Võru–Koidula rongiliikluse käivitamise eest?

Kindlasti. Uued rongid on juba ehitamisel, Koidula sõlm valmimas. Tähendab, see on nelja aasta jooksul realistlik taaskäivitada. Maapiirkondades ühistranspordi tiheduse tõstmine ja selle läbi maal elavate kodanike liikumisvajaduse parandamine on üks roheliste prioriteete.

5. Mida peaks tegema, et Valga haiglasse saada tööle uusi arste?

On ilmselt vajalik veel tihedam koostöö Tartu Ülikooli kliinikumiga ning ratsionaalne oleks kahe naaberriigi haigla jõudude ühendamine. Üleriigiliseks probleemiks on aga silmnähtav rahapuudus tervishoius ning töökorralduslikud küsimused, mis arste välismaale lahkuma suunavad.
Keskenduma peaks rohkem noortele arstidele, kellel keeled suus ja esimene praktika Eestis tehtud. Neil, kellel pole veel peret, on eriti lihtne ära minna. Näiteks Valga ja Valka võiksid juba varakult teha tööpakkumised nende maakonnast pärit arstitudengitele, kelle seas on suurem tõenäosus, et nad kodukohta tagasi pöörduvad.
Roheliste programm näeb ette suuremaid rahaeraldisi tervishoiu jaoks ning ka meedikutele otsustava sõnaõiguse andmise haiglate juhtimise korraldamises.

6. Kas olete viimastel aastatel osa võtnud heategevuslikest üritustest Valgamaal annetajana?

Pole olnud vahendeid annetada, kuna olen ise alles tudeng ning vabakutseline muusik. Kui annetamiseks nimetada esinemist heategevuslikult, siis viimati esinesin selliselt Valgamaa Puuetega Inimeste Koja renoveeritud maja avamisel.

7. Kuidas näete hetkel perearstinduse sektorit tegutsemas ja mida toob tulevik?

Perearstid vajavad nii kohalike omavalitsuste kui riigi tuge, et oma tööd paremini teha. Ja puhkuse ajaks asendusarsti süsteemi. Roheliste programm näeb ette ennetuse, ravi ja taastusravi sidumise üheks tervikuks ning perearstidel on siin koos sotsiaaltöötajatega oluline roll.

8. Mida arvate Palestiina omavalitsuse püüdlustest iseseisva riigi poole ja kuidas hindate Eesti Vabariigi vaoshoitust selles küsimuses?

Eesti on oma iseseisvuse saavutanud tänu rahvaste enesemääramisõiguse põhimõttele. Ka Palestiina riigi loomine on ju ka põhimõtteliselt otsustatud ÜRO poolt palestiinlaste enesemääramisõguse tunnustamisega. Edasine on raskete läbirääkimiste küsimus, mis saab edeneda seda kiiremini, mida vähem on teel vägivalda. Kahjuks ei olda Lähis-Idas vägivallata läbi saadud ja see venitab regiooni elu normaliseerumist.

9. Kas Teie arvates on üksikisikule kehtestatud kautsjon Riigikogu valimistel kandideerimiseks mõistliku suurusega?

Tulevikus tasuks kaaluda vähendamist ja koguni kaotamist. Kodanikku distsiplineerivad vahendid ei pea tingimata olema rahalised.

10. Milline on Teie hinne viiepalliskaalal Eesti riigi praegu võimuloleva koalitsiooni tegudele majanduskriisi leevendamisel?

Hinne majanduskriisi tekitamisel: 5, sest buumiaastatel (2005–2007) tegi valitsuskoalitsioon innukalt endastoleneva, et ka elaniku vastutustunne kaoks. Majanduskriisile reageerimine 4, kiirus oli enam-vähem, kõik võtted aga mitte sugugi.

11. Kas toetate Pakri saarele tuumajaama rajamist?

Ei, kindlasti mitte. Koht on Eesti seisukohalt väga ebaõnnestunult valitud isegi juhul, kui kavandataks praegusest turvalisemal tehnoloogial rajanevat jaama. Pakri pole sobiv geoloogiliselt (ebastabiilne alus, maavärinarisk, ega ka hoovusi arvesse võttes – rannikut pidi ida poole suunduvad) ega ka majanduslikest aspektidest.
Lisaks tähendaks see suure hulga eneria raiskamist mere kütmiseks ja meie riigi taastuvenergiapotentsiaali kasutamata jätmist. Kui asjad lähevad nii, et Leetu rajatakse ammu plaanitud tuumajaam, siis toidaks see energiaga vabalt ära kõik Balti riigid, siis on meie asi läbi rääkida ja saavutada kokkulepped.

12. Kui suur on Teie arvates minimaalne sissetulek kalendrikuus neljaliikmelisele perele (ema, isa, kaks kooliskäivat last), et end ära majandada?

Piirkonniti võib see Eestis pisut erineda, kuid kahe töötava vanema sissetulekuga, isegi kui see on vaid kehtiv miinimumpalk, on hädapäraselt võimalik toime tulla. Näeme ette, et sellele peaks veel lisanduma kehtivate nappide toetuste asemel 4 inimese kodanikupalk, mis kokku peaks toimetuleku juba kindlustama.