Mesinikud peavad leppima kesise saagiga

Valgamaal Lossikülas umbes 300 mesilasperet pidav Rein Männiste ütles, et temal oli nii kehv hooaeg viimati 18 aastat tagasi.

FOTO: arhiiv

Tänavune meesaak on üle Eesti olnud rekordiliselt kehvapoolne, kuna põuane kevad lõi segi taimede loodusliku rütmi ja vihmane suvi rikkus parima aja meekorjamiseks.

Valgamaal Sangaste vallas Lossikülas umbes 300 mesilasperet pidav Rein Männiste meenutas, et temal oli nii kehv hooaeg viimati 18 aastat tagasi. «Ütleme nii, et sellest, mille peaks saama iga ilmaga ja kindlasti, sai tänavu kusagil kaks kolmandikku,» tunnistas mesinik, kelle sõnul tähendas see võrreldes eelmise aastaga laias laastus poole väiksemat saaki.

Kehva meeaasta peasüüdlasena nimetas Männiste liiga vihmast suve. «Tavaliselt peaks jaanipäevast juuli keskpaigani olema põhikorje aeg, kui mesilased korjavad umbes 80 protsenti meest. Sellel aastal ei tulnud sellel ajal praktiliselt midagi.» Tema sõnul päästis olukorra vaid suviselt soe mai, mis oli tavapärastest isegi soodsam. «Poleks seda olnud, oleks häving olnud.»

Suvi läks aia taha

Raske olevat olnud ka suve lõpupool. «Augustis võetakse alguses tarudest mett ja pärast seda tuleb mesilastel nii-öelda elatuskorje periood. Seekord ei tulnud aga siis ka midagi juurde ja üks pere suri lausa nälga, kuna magasin õige hetke lisasööda andmiseks maha,» seletas mees. Tema sõnul võis see peresid ka pikemas perspektiivis nõrgestada.

Ka Õru vallas tegutseva sadakonna mesilaspere omaniku Ott Papagoi kogemus kolleegi omast suurt ei erinenud. «Mett tuli umbes poole vähem oodatust – väga vilets aasta,» tunnistas mesinik, kes samuti suvist kehva ilma vandus. «Kui mesilased oleksid pidanud lendama, sadas või oli liiga kuiv.»

Kuigi nii Männiste kui Papagoi tunnistasid, et ootamatustega peab nende alal leppima, olid mõlemad veendunud, et mitu nii kehva aastat mõjuksid ärile laastavalt. «Üks aasta veel rivist välja ei löö, aga eks ta loomulikult ole paras põnts,» ütles Männiste. Papagoi sõnul tähendab see temale üht ettevõtte arengus vahele jäänud aastat. «Investeerida nüüd ei saa.»

Kodumaine mesi kevadeni ei kesta

Eesti Mesinike Liidu esimees Aleksander Kilk kinnitas, et Valga-, Võru-, Põlva- ja Viljandimaal jäid meesaagid tavapärasest umbes poole pisemaks. Pandivere kõrgustiku ja Põltsamaa piirkondades olevat lood natuke paremad, kuid häid saake polevat sellel aastal tema teada ükski mesinik saanud.

«Eestis on meekorje võimalused eri piirkondades erinevad – peamiselt korjemaa ja taimestiku eripära tõttu,» rääkis Kilk, kelle sõnul kannatasid enim saartel ja rannikul tegutsevad mesinikud. «Kuid lausa ikaldust ka neis piirkondades minu teada ei olnud.»

Kuigi mai olevat meekorje suhtes möödunud tavapäraselt või isegi hästi, läks see mesi Kilgi sõnul suures osas perede endi arenguks. Samas pani palav kevad looduse ennatlikult arenema ning tähtsad meetaimed, näiteks metsvaarikas ja põdrakanep, õitsesid tavalisest varem. «Juulis oli õitsvaid meetaimi vähem, lisaks vähendas nektarikorje võimalusi sage vihm.»

Siiski arvas Kilk, et kuigi olukord pole kiita, ei pea kodumaise mee tabijad enne talve selle lõppemise pärast muret tundma. «Enamik Eesti tarbijaid eelistab kindlasti Eesti mett, sageli konkreetselt mesinikult ostetut. Loodetavasti õnnestub mesinikel juba järgmisel kevadel tarbijaid taas rohke värske, maitsva ja väärtusliku Eesti meega rõõmustada.»

Tagasi üles