Neli linna said keskuste korrastamiseks 6,8 miljonit

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõrva keskväljak arhitektuurikavandi "Mulgi kuurort" kujutuses.
Tõrva keskväljak arhitektuurikavandi "Mulgi kuurort" kujutuses. Foto: Taavi Niittee/Valgamaalane

Eesti Arhitektide Liidu ja EV100 missiooniprojekt «Hea avalik ruum» on toonud juba neljale linnale toetust kokku ligi 6,8 miljonit eurot, kokku osaleb projektis 16 linnakeskust.

Eesti Arhitektide Liidu (EAL) teatel on Euroopa ühtekuuluvusfond otsustanud toetada linnaruumi projekte Põlvas 1,38 miljoni, Valgas 1,5, Tõrvas 1,2 ja Võrus 2,7 miljoni euroga. Ülejäänud projektide rahastamine otsustatakse 2017. aasta jooksul.

«Linnasüdamete taaselustamise protsess on edukalt käivitunud. Jääme huviga ootama projektide valmimist ja nende mõju regionaalse arengu toetamisel,» märkis kultuuriminister Indrek Saar kolmapäeval arhitektuurimuuseumis projekti teise etapi võistlustööde väljapanekul.

«Väikelinnakeskuste korrastamine on kindlasti tänuväärt missiooniprojekt ning keskuste korda tegemises on näha tugevat potentsiaali inimesi liita, kasvatada kogukonna ühtsustunnet ja muuta linnade elukeskkonda elavamaks ja atraktiivsemaks,» lisas minister.

Kahe aasta eest ellu kutsunud arhitektuuriprogrammi «Hea avalik ruum» eesmärk on aastateks 2018–2020 planeerida ja ümber ehitada 16 Eesti linna kesksed avalikud alad, peaväljakud ja peatänavad, sealhulgas muuta keskused jalakäijasõbralikeks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordiürituste ja muude sündmuste läbiviimise kohaks, mis aitaks vältida väikelinnade laialivalgumist ja toetaks ühtlasi linnakeskustes ettevõtlust.

«Projektid valmivad, rahastusotsused on tehtud või tegemisel ja varsti võime ilmselt kuulda uudiseid ehitustööde algusest,» sõnas EALi aseesimees ja projekti «Hea avalik ruum» projektijuht Kalle Vellevoog.

«Loodame, et programm on alles algus suurematele protsessidele ja lähitulevikus muutuvad selle eeskujul ka paljud teised Eesti linnad, asulad ja väiksemad asustatud paigad. Muutuvad sellisteks kohtadeks, kus inimestel on hea elada, kus lisaks toimivale majandusele on aktiivne kultuuri- ja huvitegevus ning inimesed ei kipu sealt lahkuma suurematesse tõmbekeskustesse,» lisas Vellevoog.

Kolmapäevast 30. oktoobrini saab arhitektuurimuuseumi galeriisaalis näha viimase seitsme võistlusel osalenud linnakeskuse – Elva, Kuremäe, Kuressaare, Põltsamaa, Rakvere, Tallinna ning Viljandi – ideekavandeid. Näitusele on kokku välja pandud 40 võistlustööd.

Arhitektuurikonkursside tulemused on selgunud 14 linnas. Oktoobris kuulutatakse välja kaks viimast, Narva ja Jõhvi linnakeskuste arhitektuurivõistlused.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles