/nginx/o/2016/08/29/5774807t1h1767.jpg)
Pärast suviseid kohtumisi kohalike omavalitsuste esindajate ja ettevõtjatega otsustas maanteeamet oma reformikavva viia sisse muudatused. Uuendatud kava tulemusena luuakse Eestile ühtne eksamikeskus, mis hakkab järgmisel aastal vastu võtma eksameid maakonnakeskustes – eksamineerijad teevad selleks väljasõite.
Maanteeameti teenindusbürood jätkavad klientide teenindamist kõigis maakonnakeskustes – kokku 17 esinduses. Ametil on bürood Haapsalus, Jõgeval, Jõhvis. Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Paides, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Raplas, Sauel, Tallinnas, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus.
Küll vähendatakse kaheksa büroo lahtiolekuaegu. Kolmel päeval nädalas hakkavad avatud olema Põlva, Valga, Jõgeva, Haapsalu, Kuressaare, Kärdla, Rapla ja Paide büroo.
«Eksamineerimisel korruptsiooniriskide ennetamiseks ja sõidueksamite järjekorra lühendamiseks vajalik eksamikeskus on tänaseks ka komplekteeritud ja alustab üle-eestiliselt tsentraalse juhtimise all eksamite vastuvõtmist uuest aastast,» selgitas maanteeameti peadirektor Priit Sauk.
Ta tõdes, et liiklusohutuse parandamise eesmärgil planeeritud eksamineerimise koondumine suurematesse linnadesse tegi paljudele muret.
«Usun, et saame liiklusohutuse eesmärgid täita ka nii, kui vaatame üle sõiduoskuse nõuded. Noor juht peab oskama korralikult sõita nii linnas kui maanteel. See oli ka üks idee, mida aruteludes meile pakuti. Kõik mõistavad vajadust konkreetseid samme ette võtta, et liikluses toimuks vähem õnnetusi ja raskeid õnnetusi üldse ei juhtuks. Kahjuks on neid veel liiga palju.»
Riiklike sõidueksamite läbiviimisel maakonnakeskustes soovib amet eelistada eelkõige kohalikku autokooli lõpetajat, et vältida eksamiturismi ja anda esimese eksami sooritamise võimalus oma kodukohas.
«Ühe muudatusena võiks sisse viia, et sõidueksami saab ka tulevikus teha kodulinnas, korduseksamid võivad juba 2017. aasta jooksul kolida suuremasse eksamikeskusesse. Selline eksamipraktika idee leidis aruteludel positiivset vastukaja ka omavalitsuste ja autokoolide esindajate poolt,» rääkis Sauk.
Ta nentis, et praegu kukub halva ettevalmistuse tõttu eksamineeritavatest üle 50% sõidueksamil läbi. «See tähendab, et õppija motivatsioon autokooli tulles peab muutuma, aga ka autokoolide kvaliteet õpetamisel peab olema märkimisväärselt teine. Kvaliteetne õpe säästab elusid, sest liikluses oleme kõik koos.»
Maanteeameti sellel kevadel arutlusele toodud reformikava oli suunatud kolme suurema eesmärgi saavutamisele – e-teenuste kasutamise suurenemine, korruptsioonijuhtumite lõpetamine ning juhiloa saamisel noorte juhtide oskuste taseme tõus maanteel ja linnaliikluses.
«Eesti inimesed eelistavad kasutada toiminguteks e-kanalit, üle poole teenustest teostatakse maanteeameti e-teeninduses. Büroode kasutatavus on langevas trendis, eelmisel aastal oli 15–20% vähem füüsilisi külastusi,» rõhutas Sauk.
Peadirektor lisas, et e-teenindus on ööpäevaringselt kättesaadav ja Eesti inimestele mugavaim viis oma asju ajada – seda tuleb edasi arendada. Korruptsiooniriski vähendamiseks asutab maanteeamet tema sõnul ühtse eksamikeskuse, et oleks tagatud eksami tegemise anonüümsuse põhimõte. «Nii ei tea eksamineerija, kelle eksamit ta vastu võtab ja saab vältida kokkuleppega eksamite läbimist, mis on hilisemalt liiklusohuks kõikidele liiklejatele.»
Ühtne eksamikeskus hakkab tema sõnul korraldama eksamite vastuvõtmist ka maakonnakeskustes, nii teooria kui sõidueksamite osas. «Et liiklusohutuse eesmärke saavutada, on mõistlik tulevikus ka eksamite sisunõuded üle vaadata, meie kõigiga koos liikluses osaleja peab hakkama saama nii maanteel kui linnaliikluses, selle põhimõtte vastu ei saa keegi olla.»