Päevatoimetaja:
Mati Määrits

See kirev, aga raskesti tabatav jäälind

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Taavi Niittee
Copy
Tõrva elanikul Kersti Kasel õnnestus augustis jäälindu jäädvustada enda koduaias, kus oranži-sinisesuleline tiivuline tiigi ääres ringi lendas ja tõenäoliselt mudamaimudele jahti pidas.
Tõrva elanikul Kersti Kasel õnnestus augustis jäälindu jäädvustada enda koduaias, kus oranži-sinisesuleline tiivuline tiigi ääres ringi lendas ja tõenäoliselt mudamaimudele jahti pidas. Foto: Kersti Kask

Jäälinnu erksinine sulestik, nõelterav nokk ja oskus kala kas või lennult kinni püüda on omadused, mis teevad meie maal üsna harva nähtavast sulelisest huvipakkuva liigi nii asjaarmastajale kui professionaalile.

Jäälind, keda rahvasuus tuntakse ka sinilinnu, jäärähni, vahajala, põhjamaa kalliskivi ja jõgede pärli nime all, valiti Eesti aasta linnuks 2014. aastal. Siis kutsus Eesti ornitoloogiaühing kutselisi ja hobiornitolooge üles andma kohtumistest jäälinnuga teada internetipõhises kaardirakenduses – kogunes 614 vaatlust. Nendest 34 leidis aset Valgamaal või selle piiril voolavatel jõgedel.

Eesti ornitorloogiaühingu liige ja ajakirja Tiirutaja toimetaja Riho Kinks rääkis, et vaatamata levinud arvamusele, et jäälind on meie maal eriti haruldane liik, on ta sobivatel veekogudel üsna tavaline elanik.

Tagasi üles