Ametist lahkunud presidendil said sõnad peaaegu otsa

President Toomas Hendrik Ilves Foto: Eero Vabamägi

Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves pidas täna kõne presidendiameti üleandmisel Riigikogus.

Armas Eesti rahvas siin ja kõikjal maailmas.

Lugupeetav Riigikogu ja Vabariigi Valitsus.

Ekstsellentsid. Hea valitud president.

Mu daamid ja härrad, sõbrad.

Kümme aastat tagasi andsin siitsamast kõnetoolist ametivande ja kordasin seda viis aastat hiljem. See vanne rakendab presidendi Eesti rahva, meie riigi ja kultuuri kestmise, meie põhiseadusliku korra teenistusse ning selle kaitsele.

Eesti põhiseadus kui Eesti rahva kokkulepe on katsumustele hästi vastu pidanud. Ka äsjane, palju vastakaid emotsioone pakkunud presidendivalimise käik oli äärmisel juhul demokraatia grimass, ei enamat, nagu üks mu eelkäija tavatses ütelda.

See, et aega läks kauem, ei kahanda grammigi võrra nädala eest saavutatud konsensuse kaalu. See ei pisenda tulemust, see ei heida varju valitud presidendile. Lõpuks valis Riigikogu Eestile järgmise presidendi täpselt nii, nagu põhiseaduse loojad soovisid – erakondlik egoism kaotas ja laiapõhjaline kokkulepe võitis.

President on üks tegelane me demokraatliku elukorralduse tasakaaluvõrrandis. Selles on tähtsaim koht kõrgeima võimu kandja ehk rahva valitud Riigikogul – teil siin saalis, mu daamid ja härrad. Teie panete ametisse valitsuse, kes Riigikogu antud seaduste ja suuniste alusel korraldab Eesti igapäevast elu. Sõltumatu kohtusüsteem mõistab õigust. Õiguskantsler jälgib, et kõigi põhiseaduslikud õigused oleksid kaitstud. Riigikontroll valvab, et me ühist vara ei kuritarvitataks.

See tasakaalustav süsteem seisab muu hulgas sellegi eest, et ükski võimuharu, institutsioon ega isik, ka president, ei saaks teiste arvel ülemäära võimu. Seda tasakaalumehhanismi tuleb hoida ja kaitsta.

Mu daamid ja härrad.

Ma ei tee täna tehtust kokkuvõtet. Ma ei sõnasta poliitilist testamenti, sest elus ühiskond ja elus inimene ei vaja nii sünge sildiga verstaposte. Selle asemel kutsun teid kõiki vaatama julgelt edasi ning mõistma Eesti võimalusi ja rolli suures maailmas.

President annab Riigikogu ees ametivande Eesti rahvale. Mistõttu tahan tänada kogu rahvast, kelle toel on Eesti viimasel kümnel aastal arenenud ja kasvanud. President üksi ei suuda midagi. Kõik, mida ta teeb ja saavutab, sünnib tänu Eestit kalliks pidavatele inimestele.

Enne, kui siit kõnetoolist lahkun, tänan veelkord Eestit võimaluse eest teenida oma riiki. See on olnud kõigis neis ametis, mida olen läbi aastate pidanud, minu suurim õnn, minu suurim au. Eriti selle viimase aastakümnendi ajal.

Ma soovin, et nüüdsest jagate te oma tuge ja toetust järgmisele presidendile, Kersti Kaljulaidile.

Proua president, õnnitlen teid kogu Eesti rahva nimel. Soovin teile sihikindlust ja katkematut energiat Eesti eest seismiseks kodus ja kaugemal.

Aga nüüd, mõne minuti pärast, head kaasmaalased, kui ma annan Vabariigi Presidendi ametiketi edasi Kersti Kaljulaiule, siis muutun ma tavaliseks kodanikuks, kõigi nende kohustuste, aga ka õigustega, mis on igal kodanikul.

Ja sellega, minu sõnad ... saavad ... otsa.

Välja arvatud kaks:

Elagu Eesti!