/nginx/o/2013/05/29/1789598t1h04e7.jpg)
/nginx/o/2016/10/13/5951237t1h0258.jpg)
Eesti perearstide seltsi soov ressursipuuduse ja krooniliste haigete rohkuse tõttu pikendada väiksema tervisehädaga patsientide vastuvõtuaega seniselt viielt päevalt kümnele on tervishoiu kroonilise alarahastuse karm tulemus.
Patsientide liit peab ooteaja pikenemist ohtlikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Võrdleksin olukorda aurukatlaga, kus rõhk on aastaid tõusnud ning surve on jõudnud tasemele, kus katel lekib järjest rohkem. Halvad arengud saavadki teoks,» sõnas Eesti Patsientide Liidu tegevjuht Kadri Tammepuu. «Neile, kes tunnevad Eesti tervishoiusüsteemi, ei tulnud perearstide soov üllatusena, sest alarahastatuse küsimust pole sisuliselt lahendama asutud ning riik ei võta oma kohustusi terviklikul tervishoiukorraldamisel tõsiselt.»
Senine perearstide tööjuhend näeb ette, et üldarst peab ägeda tervisehäirega patsiendi vastu võtma samal päeval, teistel juhtudel aga viie tööpäeva jooksul. Kohustusi on perearstile pidevalt juurde tulnud, aga resursse samas mahus mitte.
Tammepuu sõnul tõuseb kümnepäevase ooteajaga kindlasti veelgi erakorralise meditsiini osakondade külastatavus. Juba praegu on EMO ülekoormatud, paljud patsiendid toovad peamise põhjusena, miks nad erakorralise abi poole pöörduvad, just perearstide pikki järjekordi. «Seega on täiesti etteaimatav, et kui oma arsti juurde pääsemist peab kaks nädalat ootama, kasvab EMO koormus veelgi,» tõdes Tammepuu.
Patsientide liit on seisukohal, et perearsti ooteaja pikendamisel kaks korda sageneksid olukorrad, kus arstiabi jääb inimese jaoks hiljaks. «Süsteemi püütakse lappida kiirkorras siit ja sealt, kes rohkem häält teeb, see tähelepanu ka saab. Me ei tohi aga unustada, et kõik kokkuhoiu muudatused tulevad ainult patsientide tervise arvelt,» lisas Tammepuu.
Patsientide liidu eesmärk on kaitsta patsientide sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi ning olla patsiendikeskse tervishoiupoliitika üleriigiliseks koostöö- ja koordinatsiooniorganiks.