Miks on täiskuu legendide ja uskumuste allikas? (2)

Lea Margus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahtlemata on saabuv öö kuuvalguses müstiline ja salapärane. Kui uskumus, et täiskuu ajal alati midagi veidrat juhtub, on kinnistunud, siis küllab juhtubki ...
Kahtlemata on saabuv öö kuuvalguses müstiline ja salapärane. Kui uskumus, et täiskuu ajal alati midagi veidrat juhtub, on kinnistunud, siis küllab juhtubki ... Foto: Ove Maidla / Postimees / Scanpix

Homme kella 7.23st elame täiskuu mõju all – kas peaksime kartma?

Osa meist on vähemalt enda sõnul tundnud, et teatud kuufaaside ajal on enesetunne kuidagi imelik. Mõnikord ei saa magada, vahel oleme ärritunud ja uimased, teinekord on energiat tavalisest rohkem – ning armastame kõike seda seletada täiskuu mõjuga.

Peale selle, et Kuu faaside mõjust inimese psüühikale vestavad folkloor ja mütoloogia, on see läbipõimunult ka luules, kunstis ja muusikas, olles mõjutanud terveid kultuure. Tänapäevases folklooris väidetakse koguni, et sündide, autoõnnetuste, aga ka vägivallaaktide ja muude «kuutõbiste» tegemiste arv kasvab täiskuu ajal. Kui aga joonistada nende juhtumiste graafikuid Kuu faaside järgi, ei ole märgata, et nende hulk täiskuu ajal tõuseks.

Teaduslikku seletust ei ole

Füüsik, astronoom ja skeptik Martin Vällik väidab, et täiskuu mõju on lihtsalt legend ja uskumuste põhjus tegelikult uskujate peas. Ta pakub, et kõike eelnevat uskuvad inimesed, teades täiskuuaega tulemas, hakkavad toimuvaid sündmusi eriliselt tähele panema ja täiskuuga seostama.

Katseid, mis näitavad, et inimese uni on rahutum, uinumine võtab kauem aega ja une kestus on lühem, ei võta teadusemees kuigi tõsiselt. «Ühed katsed näitavad võib-olla üht, teised teist. Aga katsemetoodika ja see, millise meelsusega katset tegema minnakse, mõjutab alati tulemust. Usaldusväärsuse kriteerium on ka see, kas need katsed on korratavad.»

Ühe uurimisgrupi katse väikese hulga katsealustega võib Välliku hinnangul küll mingisugust trendi näidata, aga kas see tõele vastab, on iseküsimus.

Kuid kas vääruskumused toetuvad ka hämaratele teadmistele Kuu gravitatsioonijõust? Külgetõmbejõud, mille Kuu tekitab, on hoomamatult väike, kuid Kuu mõjutab ookeane, põhjustades tõusu ja mõõna, mis on tingitud gravitatsioonijõu varieerumisest. Kuid kas inimene saab olla mõjutatud loodetest?

Vällik väidab, et Kuu gravitatsioon mõjutab meid samapalju kui pea kohal hoitav hernes. «See tähendab: nii vähe, et me ei oska selle mõju tuvastada ega välja arvutada. Kuu on meist vahel lähemal, vahel kaugemal ning seegi ei sõltu sellest, kas meil on noorkuu faas, täiskuu faas või kuu loomine.»

Lisaks ei sõltu Kuu gravitatsiooniline mõju sellest, kas kuu on meie suunas valgustatud rohkemal või vähemal määral, mida «teadjad» teinekord väidavad.

Kas lummav valgus?

Termin «täiskuu» tähendab, et Kuu külge Maa asukate poolt vaadatuna valgustab Päike. Arvatakse, et täiskuu mõju on psühholoogiline: inimesed lähevad pööraseks öösse tekkinud lisavalguse tõttu. «Siin võib olla mitu asjaolu. Üks on see, et täiskuu on inimkonna ajaloos olnud oluline valgusallikas öisel ajal. See on võimaldanud aegadel, kui kunstlikku valgust ei olnud, pikendada õhtuste ja öiste tegevuste aega.»

Ta lisas, et täiskuu valguses nägid inimesed rohkem asju, mis päevavalgust ei kannata ja see andis põhjuse seostada seda va täiskuu aega hämarate öiste tegevustega. «Pealegi, täiskuu aegu on valgust rohkem, varjud on teravamad ja mulje salapärasem.»

Millest aga on tulnud sõna kuutõbine, seda soovitas Vällik pigem folklooriuurijailt küsida.

Teisest küljest võib Välliku sõnul ka nii olla, et kui juba hakati seostama täiskuuga mingeid veidraid nähtusi, siis selliseid uskumusi ei hoitud ju ometi enda teada. Neist räägiti, tekkisid lood, legendid ja muidu vahvad jutustused, mida oli tore omakorda edasi rääkida. «Ja kui sellised uskumused juba levivad, et täiskuu ajal midagi veidrat toimub, hakkavad nad end võimendama – hakatakse juhtumisi täiskuuga seostama.»

Alateadvusest mõjutatud teadvus

Tõsi, alateadvus kontrollib suures osas inimese käitumist ning muljed alateadvusest muutuvad kergelt mõteteks teadlikus meeles. Samamoodi mõjutab Kuu ka loomade käitumist, selle vahega, et loomade alateadlik meel põhineb nende instinktidel. «Minu teada on kirjeldatud gnuude puhul, et neil on soojätkamise tsükkel Kuu faasidega väga seotud, aga kas seda ka teiste loomaliikde puhul märgata on, ma ei tea.»

Vällik märgib, et kinnistunud uskumused on justkui isetäituvad ennustused horoskoopides – inimesed hakkavad selle järgi käituma. «Näiteks kui olen võitnud endale sellise hoiaku, et täiskuu aegu ma hästi ei maga, siis võib-olla hakkabki siin toimima väike isetäituv ennustus. Kuidas sellest lahti saada? Keeruline.»

Samasse valdkonda, küll positiivsema poole pealt, jääb platseeboefekt, mis käib ravi juurde. See ei ole küll asi, mis meid terveks teeb, aga enesetunnet mõjutab tublisti.

Kahtlemata, saabuv öö ongi ju kuuvalguses müstiline ja salapärane ning võib-olla tekitab ka tahtmist kuu poole uluda. Püüdkem siiski kas või sel täiskuu­perioodil jälgida oma käitumist ja meeleolu selgema pilguga ning ärgem laskem selektiivsel mälul ja uskumustel end kõigutada.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles