Kuuse-taat ennustab novembriks marutuuli

Torm on tihti salakaval. Hakkab esialgu mässama ookeani avarustel, kogub veel jõudu juurde ja kui suuna Euroopa mandrile võtab, on meil kitsas käes: puud murduvad ja teed muutuvad kohati seetõttu läbimatuks. Foto: Arhiiv / Valgamaalane

Meie oleme lihtsalt looduse lapsed ja loodus teeb meiega, mida tahab. Aastatuhandete jooksul on teinud, kuid meie veel kõhkleme, peame end tähtsaks, ehk isegi ülearu ...

Loodusel oli vaja ühtainust jahedat ööd, pisut alla nullkraadi, kui veel rohetanud metsad ja põõsasd värvusid roostekarvaliseks. Kask hakkas koltunud lehti puistama, kirdetuuled tõid aina jahedust juurde. Mitte küll veel päris külma ja lund, aga ega lumi polegi kaugel olnud. Slovakkia mägedes sadas juba nädal-paar tagasi, seal kandis oli külmem kui meil.

Meid varjab külma eest kummaline päästerõngas – ümber Skandinaavia tiirutav õhuvool, mille keskmes küllaltki võimas kõrgrõhkkond. Selle moodustise keskpaigast puhuvad tuuled väljapoole kerges kaares, päris sisemuses on tuulevaikne, nagu meil mitu päeva on olnud ja ilmselt alles nädala-paari pärast võib muutuda. Seni külmemad õhumassid põhjapooluse piirkonnast meile lihtsalt ei pääse.