Lihatööstuse juhi hinnangul hakkab kriis läbi saama

Olle Horm

FOTO: Toomas Huik / Postimees/Scanpix

Valgas asuva lihatööstuse Atria Eesti juhatuse esimees Olle Horm ütles, et kuigi Euroopa Liit toodab jätkuvalt märgatavalt rohkem sealiha, kui ise tarbib, on Eestis pilt muutunud vastupidiseks. Hormi sõnul on Euroopa Liit suutnud tõusta maailma juhtivaks sealiha eksportijaks, kuid Eesti ujub vastuvoolu.

«Euroopa tootjaid on edu saatnud eelkõige Aasias, näiteks Hiinas ja Jaapanis,» märkis Horm. «Tootmise, tarbimise ja ekspordi tasakaalustumine on viinud sealiha hinna Euroopas tõusule ning see on jõudnud endisele tasemele.»

Turu normaliseerumine on tema sõnul hea perspektiiv tulevikus, kuid ei lahenda Eesti tänaseid probleeme. «Minule kui ettevõtjale ja kodanikule on väga kurb tõsiasi, et Eesti ei suuda enam ennast ise ära toita ja peame liha sisse ostma.»

«Paljud Euroopa riigid peavad oma riigi toiduainetega isevarustamise võimet poliitiliselt ülioluliseks ning isegi turvalisus- ja julgeolekupoliitika osaks,» märkis Horm.

Tänu sellele on põllumajandus ja toiduainetetööstus tema sõnul paljuski riigi poliitikast sõltuv. «Eesti on praegu suures mängus kahjuks selge kaotaja. Eestis kestab vastupidiselt muule Euroopale seakasvatuses kriis paraku edasi. Maaeluministeeriumi andmetel on sigade arv Eestis eelmise aastaga võrreldes langenud 23 protsenti ehk ligi 80 000 sea võrra,» rääkis ta.

«Sigade ja veiste tapamahud on langenud viis kuni kaheksa protsenti, mis on sektori stabiilsust ja mahukust arvestades väga tugev langus – see avaldab laiemat mõju ka sektori tööhõivele,» ütles Horm.

Liha- ja lihatoodete ekspordikäive oli kolme kuuga 16,6 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes varasema aastaga 9,8 protsenti. Põhjusi on Hormi sõnul mitu: esiteks raskendab Eestis möllav sigade Aafrika katk eksporti. Teiseks ei oma Eesti ettevõtted väljundit ahvatlevatele Aasia turgudele nagu Hiina ja Jaapan.

«Selliste arengute juures ei kata Eesti seakasvatus 20 protsendi ulatuses kodumaist nõudlust ning Eestist on saanud tõsine liha netoimportöör,» lisas Horm. «Viimasel kolmel kuul on eelmise aasta sama ajaga võrreldes Eestisse liha- ja lihatoodete import kasvanud 6,7 protsenti ehk 27,1 miljoni euroni.»

«Eesti lihaturul, kus tootjad kopeerivad üksteise hitt-tooteid piltlikult öeldes momentaanselt, on konkurents väga tihe. Osa tootjaid on end ümber profileerinud töötlejateks. Kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordivõimekust pidurdab madal efektiivsus ning kaubamärkide puudus välisturgudel. Meil ei ole oma tugevaid rahvusvahelisi kaubamärke, millel oleks muljetavaldav läbilöögivõime naaberturgudel,» tõdes Horm.

Tagasi üles