Suusahullud pakuvad sportlikku seiklust ja öist romantikat käsikäes

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suusahullud alustavad suusahooaega vahel ka kepikõnnitreeninguga.
Suusahullud alustavad suusahooaega vahel ka kepikõnnitreeninguga. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Eestis on juba aastaid korraldatud õhtu- ja ööjooksude nime kandvaid üritusi. Sellel laupäeval, 5. novembril kutsub aga Suusahullude klubi kõiki spordi- ja seiklusesõpru õhtupimeduses startivale jooksumaratonile. Kuna üritus leiab aset Käärikul Kekkose rajal, ühel tuntumal terviserajal Eestis, saavad osalejad ise valida, kas läbida 14, 28 või 42 kilomeetri pikkune distants. Rada on helkivate materjalidega tähistatud ja liikuda on lubatud nii joostes, kõndides kui ka abivahendina keppe kasutades.

Ürituse eestvedaja, MTÜ Suusahullud liikme Andres Lauri sõnul tekkis ööjooksumaratoni mõte mitme asjaolu sümbioosis.

«Kui suvel meie klubi liige Pärtel Piirimäe pärast seljaoperatsiooni maratonidistantsi läbimiseks kolm Kekkose ringi läbi tegi, tundus idee uue võistluse korraldamisest juba iseenesest põnev. Teiseks aga oleme juba mitu aastat uue aasta algul korraldanud Tehvandil Suusahullude suusamaratoni, mis samuti öömaratoni nime kannab, sest suusatatakse õhtupimeduses tehisvalguse all. Sellest tulenevalt ei hakanud jälle ühte valges jooksu korraldama, vaid panimegi kaks head kokku,» selgitas Laur.

«Meie klubi korraldatud üritused ei ole kunagi pretendeerinud Eesti suurimate rahvaspordisündmuste turule. Nii ei saa ka ööjooksumaratonist ilmselt kunagi laiatarbevõistlust, aga kuna idee ise on juba nii äge ja selline maraton leiab aset esimest korda, siis selles mitteosalemine jääb tõenäoliselt igal spordisõbral hinge kripeldama,» muigas Laur.

Teistmoodi jooksurada ja pimedas võistlemine tähendab loomulikult suuremat väljakutset nii osalejatele kui korraldajatele. Sügisene madal temperatuur ja pimedas maastikul jooksmine kulutavad palju rohkem energiat kui ideaalsetes tingimustes maanteejooks ning seega tuleks maratonirajal arvestada tavapärasest aeglasema jooksutempoga. «Osalejatel on kohustuslik kaasa võtta pealamp ja soovituslik ka teine valgust näitav vahend, mis helkurpaelad raja äärest üles aitab leida,» soovitas Laur.

Rajal on osalejate turgutamiseks mitu toidupunkti ja finišis ootab kehakinnitus ning soe saun. «Mis saab tähistaeva all ja vaikses metsas kulgemise vastu olla? Meie teeme omalt poolt kõik endast oleneva, et rada oleks üheselt mõistetavalt tähistatud ning kõik rajale minejad ka rajalt tagasi tulevad. Kõigile osalejaile on meil ka omapärane meene,» lisas Laur.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles