Peatsete külmade saabumisest annavad aimu lindude sagedaseks muutunud toiduotsingud. Nii on ka Valgamaalase töötajate tähelepanu viimastel päevadel köitnud suured siidisabade parved, keda Valga linnas mitmel pool näha on olnud. Ka toimetuse lähedal kasvavate pihlapuude otsas on nad mitmel päeval toidujahti pidanud.
GALERII: Siidisabad ehivaid puid
Kuigi väidetavalt on siidisabad Eestis harvad pesitsejad, on Eesti ornitoloogiaühingu andmetel läbi viidud linnuvaatluspäevadel Valgamaal siidisabasid alati nähtud. Sama kinnitab ka nii mõnigi linnusõber Valgast.
Siidisabale iseloomulik on suletutt, hallikasroosa sirgelõikeline lühike, heleda vöödiga saba. Pea on punaka varjundiga, kurgu all must laik, mustad tiivad on kollase vöödistusega.
Eestis võib neid kauneid linde kohata peamiselt läbirände ajal sügisel ja kevadel, osa linde ka talvitub siin. Läbirändajad saabuvad oma pesitsusaladelt Karjalast ja Soomest, aga ka Rootsist. Nii on siidisaba saanud talve- ja külmalinnu nimetuse.
Eestis lendavad siidisabad ringi salkadena, vahel ka parvedes. Peamine osa päevast kulub neil toidu otsinguiks, milleks on viirpuu-, kibuvitsa-, kadaka- või muud marjad. Siidisaba levinud nimetus viristaja on tulnud tema iseloomulikust sirisevast häälitsemisest.