Skip to footer
Päevatoimetaja:
Kersti Kond
Saada vihje

Kütid on raha saamiseks esitanud tänavu 3326 emise organid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jaan Rapp
Metsseajahile kogunenud kütid Lehola jahiseltsi maadel

Jahimehed on selle aasta kümne kuuga viinud veterinaar- ja toiduameti (VTA) maakondlikesse keskustesse 3326 emise suguelundid ja VTA on jahiseltsidele praeguseks maksnud 332 600 eurot.

«Kõige rohkem on proove toodud Saare-, Rapla- ja Läänemaalt ning kõige vähem Valga-, Põlva- ning Hiiumaalt,» ütles esmaspäeval BNSile VTA pressiesindaja.

Valgamaa jahimeeste ühistu juhatuse liige Rein Rosenberg ütles hiljutises intervjuus Valgamaalasele, et Valgamaal on sigu väheks jäänud.

«Eelmisel jahiaastal pani keskkonnamet Valgamaa jahimeestele kohustuse küttida 800 metssiga. Küttida suutsime 531 isendit, sigade Aafrika katku tõttu hukkunuid leiti 167. Kokku jäi seega meie kontole 698 metssiga ja kohustuse täitmisest jäi puudu 102 isendit. Tulemuse võib kokku võtta tõdemusega, et surm ka ei võta sealt, kust midagi enam võtta ei ole,» tõdes Rosenberg toona.

Käesoleval jahiaastal soovisid Valgamaa jahimehed tema sõnul küttida 125 metssiga. Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakond tegi ettepaneku küttida neid 150. Juuli lõpu seisuga on maakonnas kütitud 40 metssiga, nendest seitsmel olid veterinaar- ja toiduameti labori vastused katku suhtes positiivsed ning loomad läksid matmisele.

Jahimeeste hinnangul oli 1. aprilli seisuga Valgamaal ligikaudu sada metssiga.

Seoses vajadusega vähendada sigade Aafrika katku leviku tõttu oluliselt metssigade arvukust, hakkasid kütid sellest aastast saama iga aastase ja suguküpseks saanud emise küttimise eest sada eurot, millest 75 eurot maksab Euroopa Komisjon ja 25 eurot lisab riik. Üle ühe aasta vanuse emise küttimise tõestuseks peab jahimees maakondlikku veterinaarkeskusesse viima emise välissuguorganid.

VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda on BNSile öelnud, et lepingud jahimeestega on sõlmitud selle aasta lõpuni ning aasta lõpus vaadatakse üle, kas neid pikendatakse, sõlmitakse uued või tehakse muud. «Metssigade populatsiooni ohjamise seisukohast on raha maksmine pigem efektiivne. Selleks et teha põhjalikumaid järeldusi, peaks olema andmeid pikema aja kohta, et neid siis varasema olukorraga võrrelda.»

Kommentaarid
Tagasi üles