Talvepark asendab aasta hakul surnud põhjapõdrad uutega

Taavi Niittee
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi jaanuari lõpus tundus, et viiest Otepää Winterplace`i põhjapõdrast tugevaima looma Rudolfi jaoks on oht möödas, suri ka tema pärast Elistvere loomaparki saabumist valest toidust põhjustatud bakterivohamise tõttu. Fotol on Winterplace’i omanik Siim Kalda.
Kuigi jaanuari lõpus tundus, et viiest Otepää Winterplace`i põhjapõdrast tugevaima looma Rudolfi jaoks on oht möödas, suri ka tema pärast Elistvere loomaparki saabumist valest toidust põhjustatud bakterivohamise tõttu. Fotol on Winterplace’i omanik Siim Kalda. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Otepääl Linnamäe orus tegutsevas talvepargis hukkus jaanuaris viis noort põhjapõdravasikat külastajate antud vale toidu tõttu. Winterplace’i omanikud kavatsevad Lapimaalt uued põdrad tuua.

Põdravasikatele sai toona saatuslikuks lisatoit, mida külastajad nende aedikusse viskasid: õrna kõhuga loomad seda seedida ei suutnud. Loomaarstide pingutustest hoolimata suri neli nõrgestatud immuunsusega põtra nädala jooksul otse omanike silme all. Ainsana ellu jäänud vasikas nimega Rudolf heitis aga paar nädalt hiljem hinge Elistvere loomapargis, kuigi tollal tundus, et oht looma elule on möödas.

Nädala alguses ilmus Otepää valla kodulehele kuulutus, et Winterplace otsib talviseks perioodiks põhjapõdratalitajat. «Jah, praeguse seisuga liigume selles suunas,» kinnitas talvepargi kaasomanik Siim Kalda, et neil on plaan Soomest Lapimaalt tuua parki uued põhjapõdrad. Esialgsete plaanide järgi saabub kolm kuni viis põtra Eestisse detsembri alguses.

«See kogemus oli hästi suur ja seda maha visata oleks rumalus,» tunnistas Kalda, kelle sõnul on nad selleks aastaks teinud palju muudatusi, et möödunud traagilised sündmused ei korduks. Näiteks olevat nad liigutanud põhjapõtrade aediku Otepääd läbiva maantee äärest sealse linnamäe oru põhja. «Seal on nad teest kaugemal ja võib-olla on neil seal isegi privaatsem olla.»

Lisaks informatiivsetele tahvlitele ja siltidele, mis külastajatel loomade söötmise keelavad, hakkab Kalda kinnitusel loomade tervisel iga päev silma peal hoidma professionaalne loomaarst. «Lisaks on aediku juurde seatud valvekaamera, mis keskendunud ainult sellele.»

Üleskutsele põtrade talitaja leida on mehe sõnul juba päris mitu vastust saabunud. Valituks osutuva töölise ülesanneteks saaksid Kalda sõnul loomade toitmine, heaolu jälgimine, aediku korrastamine ja puhastamine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles