Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Valgamaa üks uhkemaid losse 275 000 euroga müügis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Holdre lossi, mille projekteeris sarnaselt Taagepera lossile Riia arhitekt Otto Wildau, peetakse rahvusromantilise suuna art nouveau ehk juugendstiili eredaks näiteks.
Holdre lossi, mille projekteeris sarnaselt Taagepera lossile Riia arhitekt Otto Wildau, peetakse rahvusromantilise suuna art nouveau ehk juugendstiili eredaks näiteks. Foto: Taavi Niittee/Valgamaalane

Pisikese Holdre küla südames Valgamaal Helme vallas asub endine härrastemaja, mida kohalikud kutsuvad lihtsalt Holdre lossiks. Suurejooneline ehitis seisab vaatamata korduvatele müügiponnistustele tühja ja kõledana.

1910. aastal Taagepera mõisa omaniku Hugo von Stryki sõbra Woldemar Dimitri von Ditmari eestvedamisel ehitatud lossi on vahel nimetatud lähedal asuva, kuid tunduvalt kuulsama Taagepera lossi pisemaks õeks. Selle põhjus on kahe lossi äravahetamiseni sarnane juugendstiili arhitektuur. Pole ka imestada, sest mõlemad hooned projekteeris üks Riia parimaid arhitekte Otto Wildau.

Erinevalt Taagepera häärberist, millest on saanud populaarne pulmapaik, majutusasutus ja konverentside pidamise koht, seisab aga Holdre loss traattaraga ümbritsetult küla läbiva maantee ääres juba aastakümneid tühjana. Ümbritsevas pargis vohab hein ja usteni ulatuv tammeallee hakkab tasapisi varjutama kinnilöödud akendega lossifassaadi.

Lootusekiir jäi üürikeseks

Vaevalt kümme aastat pärast Holdre lossi valmimist läks see tollase Eesti Vabariigi kätesse ning lossis tegutses kuni 1960. aastani kohalik kool. Pärast kasutati hoonet majutamaks pioneerilaagreid. Vahepeal tegutsesid lossis ka külapood ja meierei. 1976. aastal läks mõis autotranspordi ja maanteede ministeeriumi valdusesse ning viimase kohalik järeltulija Valga autobaas müüs hoone 1998. aastal erakätesse.

Siis kui selle 2004. aastal ostsid Vahur Kivistik ja Owe Ladva, tekkis viimaks lootus, et lossi saab veel päästa. Mehed tellisid hoonele muinsuskaitse eritingimused ning koos asuti koostama projekti, mille järgi majja hotell rajada.

«Lossi hakati päästma lausa viimasel hetkel,» täheldas toona muinsuskaitseameti Valgamaa inspektor Mari-Liis Paris. Katus tehti korda ning kõik aknad suleti, vältimaks võimalike vandaalide rünnakuid. Kuid varsti pärast esialgsete korrastustööde lõppu jäi hoone ainuomanikuks Kivistik, kellel paarimeheta suuremate plaanide teostamiseks jõudu puudu jäi.

Huvilisi on, ostjaid mitte

Nüüdseks on lossi müügikuulutus suuremates kinnisvaraportaalides juba pikemat aega üleval. «Jah, huvilisi on käinud. Ühesõnaga on asi töös,» rääkis müümist vahendav maakler Riho Lubi. Mehe kinnitusel kaaluvad huvilised praegu oma võimalusi, kuna tegemist ei ole just kõige lihtsama objektiga.

«Ütleme nii, et huvilistel on olnud ideid hotellist ja majutusest kultuuriasutuseni välja. Keegi otseselt mõtet hoonest elamut teha välja pole käinud,» märkis Lubi, kes tunnistas, et hoone sisemus on küllatki halvas seisus. Samas olevat see vähemalt hästi konserveeritud, mistõttu oluliselt kehvemaks olukord ilmastiku tulemusel minna ei saa.

Seda, et muinsuskaitsealusele hoonele seatud piirangud võimalikke ostjaid peletaks, Lubi ei arvanud. «Need, kes selle vastu huvi tunnevad, on reeglina nende tingimustega juba päris hästi kursis.»

1715 ruutmeetri suuruse pinnaga lossi müügihind on ühest või teisest vaatevinklist vaadatuna kas soodsad või soolased 275 000 eurot.

Tagasi üles