Galerii ja video: Valkas tähistati Karutapja päeva laseretenduse ja hiidlipu heiskamisega

Täna kell 18 kogunes Läti Valka Lugaži platsile väikelinna kohta tavatult suur rahvamass, tähistamaks kolossaalse Läti lipu heiskamise ja laseretendusega Riia tagasivõitmise aastapäeva.

Täna tähistatakse Lätis Lāčplēsise ehk Karutapja päeva. Selle auks toimuvad erinevad sündmused üle Läti. Kodudes pannakse sel päeval akendele küünlaid ning küünlaid viiakse ka Riias Daugava jõe kallastel asuva Riia lossi müürile.

Valkas toodi piduliku tõrvikurongkäigu saatel Lugaži väljakule hiiglaslik Läti lipp, mis sinna alaliselt lehvima jääb. Lisaks lipu heiskamisele sai väljakul näha ka valgusetendust ning oma tervitussõnad ütles Valka linnajuht Vents Armands Krauklis.

Tegu on Valka linnajuhi Krauklise ammuse unistuse täitmisega. Esmalt soovis ta, et lipp hakkaks lehvima Eesti-Läti piiril asuval Pudrumäel, kust see paistaks nii piirilinna Eesti kui Läti poolele. "Paljud linnaelanikud avaldasid aga seepeale protesti, et koht pole siiski sobiv: eestlased näevad siis lippu paremini kui Läti elanikud," rääkis Valgamaalasele Põhja-Läti ajalehe Ziemeļlatvija ajakirjanik Inga Karpova.

Nii otsustatigi lipp panna lehvima hoopis Lugaži platsil. Esialgu pidi see tulema lausa sajameetrise masti otsa, aga taas leidus protestijaid. Sedapuhku leiti, et parem on, kui lippu pole ehk küll nii kaugele näha, kuid selle silmamiseks ei peaks keegi kaela ka õieli ajama. Nii hakkabki riigisümbol lehvima siiski madalamal.

Sündmusel viibinud Valkast pärit, kuid hetkel Riias elav Uldis ja tema tüdruksõber Eva ütlesid, et Karutapjapäev on neile oluline. "Sel päeval me mäletame, kui tugev on meie riik. Tavaliselt on probleemid, majandusel ei lähe hästi ja paljud on valitsuse peale vihased. Aga sel päeval saab minna välja ja näha, et on palju inimesi, kes on oma riigi üle uhked," ütles Uldis, kes töötab Riias logistika valdkonnas.

Karutapjapäev on Läti ajaloos oluline seetõttu, et sel päeval tõrjus Läti armee Riiast välja sinna tunginud Pavel Bermondt-Avalovi juhitud Läänearmee. Kuigi Läti oli 1918. aasta 18. novembril välja kuulutanud oma vabariigi, ei jätkunud rahuaega kauaks, sest juba detsembris kisti Läti Vabadussõtta, kui riiki sisenes Punaarmee.

Üks riigis võimu taotlevatest rühmitustest oli ka saksamaalne Vene Läänearmee, mis tegi kaheksandal oktoobril 1919. aastal äkkrünnaku Riia linnale. Sama aasta kolmandal novembil asus Eesti soomusrongide ja Briti armee poolt toetatud Läti armee vasturünnakule. Kuigi Bermondt-Avalovi armeel oli nii rohkem mehi kui sõjatehnikat, õnnestus Läti poolel novembri 11ks kuupäevaks Riia vabastada.

Karutapja päev sai oma nime Läti rahvuseepose kangelase Karutapja järgi. Sama nime kannab ka 11. novembril 1919. aastal asutatud Läti sõjaline autasu Karutapja orden.

Allikad: latvianhistory.com, eatriga.lv, kool.ee