Eestlaste palgad seavad Läti tööandjad raskesse olukorda

Eesti Töötukassa Valgamaa osakonna hoone Valgas. Maakonnas oli jaanuari lõpu seisuga 1191 registreeritud töötut. Foto: Arhiiv/Valgamaalane

Hiljuti leidis Läti piirilinnas Valkas aset Põhja-Läti tööturu olukorra teemaline konverents. Tõdeti, et olukord pole sealsetele ettevõtjatele sugugi soodne.

Teiste seas esinesid Läti Tööhõiveagentuuri Valka filiaali, Eesti Töötukassa ja Euroopa tööalase liikuvuse portaali Eures esindajad. Samuti said sõna kohalikud tööandjad, rääkis Põhja-Läti ajalehe Ziemeļlatvija ajakirjanik Inga Karpova.

Kõlama jäi tema sõnul Põhja-Läti tööandjate mure, et kuna Eestis on palgad märksa kõrgemad kui Lätis, vaatab üha enam Läti elanikke töökoha otsinguil põhjanaabrite poole. Eriti veel siis, kui keeled suus ja sobiv haridus olemas.

Seda suundumust kinnitab ka asjaolu, et oktoobri lõpu seisuga oli 881 töötukassa Valgamaa osakonnas end arvele võtnud tööotsijast 64 Läti kodakondsusega. «See ei tähenda mõistagi seda, et nad kõik reaalselt Eestis elaks – ammugi mitte Valgamaal. Tegelikult elavad nad ikka Lätis, aga on end registreerinud Valga elanikuks, et saada osa Eestu Töötukassa pakutavatest teenustest ja leida Eestist hästi tasustatav töö,» selgitas Karpova.

Töötukassa Valgamaa osakonna juhataja Merike Metsavas ütles hiljutises intervjuus Valgamaalasele, et Läti kodanikest tööotsijate hulk on viimastel kuudel püsinud stabiilne. Näiteks septembri lõpu seisuga oli Valgamaa osakonnas arvel 68 Läti kodakondsusega töötut. «Kõigil neil on rahvastikuregistri kohaselt elukoht Eestis ja kehtivad samad seadused, mis Eesti kodanikele.»

Metsavas nentis, et kõiki pakutavaid töökohti vahendab töötukassa kohe Eestis elavatele tööotsijatele. «Kuid järjest enam tööandjad ei leia vastavat tööjõudu ja paluvad abi, et vahendaksime tööpakkumisi Läti tööturuasutuses. Läti inimestele saame aga vahendada ainult töökohti, kus pole vajalik riigikeele oskus,» tõi ta välja olukorra Eesti tööandjate poolt vaadatuna.

Tööjõudu Lätist otsivad Metsavase sõnul ka teiste maakondade ettevõtjad. «Viimane näide on AS Cista Põlva maakonnast, kelle tegevusvaldkond on pakendite tootmine. Tööandja viis läbi töötukassas infopäeva nii eesti kui vene keeles ning korraldas transpordi asutuse ja pakutava elamispinnaga kohapeal tutvumiseks,» ütles ta kuu aega tagasi.

Kõnekas on ainuüksi see asjaolu, et kui Eestis on miinimumpalk 430 eurot kuus, siis Lätis vaid 380 eurot. Seega on töötasu, mis Eesti elanikule sama hästi kui näljapajukina tundub, Läti elaniku seisukohalt päris korralik.

«Mida me saame sellises olukorras teha? Ausalt öeldes eriti midagi, kuni palgaerinevused püsivad,» tunnistas Läti Tööhõiveagentuuri Valka filiaali juhataja Erna Pormeistere.