Helbetootja Sangaste Linnas töötas oma toodete pakenditele välja uue disaini ning nüüd ongi värske kujundusega pudrumaterjal lettidel. Uuendusi on tänavu tehtud veelgi – ikka parima tootevaliku nimel.
Helbetootja uuendas pakendite disaini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esialgu, üle paarikümne aasta tagasi, pakendasime helbeid paberkottidesse ning pea paarkümmend aastat müüsime Heleni helbeid Läti disaineri kujundatud pakendites. Uued pakendid on tänapäevasemad ja uudsemad,» nentis ASi Sangaste Linnas juhatuse liige ja tegevjuht Pille Pokk. Pakendeid valmistatakse tehasele Leedus.
Kaks nädalat on töös olnud Itaaliast spetsiaalselt tehasele tellitud uus pakkeliin, mille maksumus üle 200 000 euro ja mis omaette vaatamisväärsus. Tark seade vormib pakid, täidab nõutud koguse helvestega, liimib kinni ja lööb peale kuupäeva. Valmispakid lähevad plokkidena alustele ja seejärel lattu.
«Uus, täiuslikum liin teeb kvaliteetsemat tööd kui vana ning kogu pakendamise protseduur käib liinil, mis ümbritsetud klaasseinaga,» selgitas Pokk. Kui tehases pakkeliini tööd uudistasin, käis parasjagu kiirkaerahelveste pakkimine.
Kaeraklii pole tootmisjääk
Praegu on tootmises viis helbeliiki: neljaviljahelbed, kiir- ja täisterakaerahelbed, riisi- ja tatrahelbed. «Oleme liitunud telesaate «Kodutunne» heategevusüritusega ning aprillist jõudsid nende logoga pakendites kauplusekettidesse müüki meie kaerakliid ja neljaviljahelbed,» lisas Pokk. Peagi jõuavad tarbijateni ka Heleni pakendites kaerakliid.
Tegevjuht oli veidi mures nimetuse «kaerakliid» pärast, kuna paljud pidavat arvama, et tegemist on tootmisjääkidega. «Tegelikult on kaeraklii hinnatud tervisetoode, mis vähendab vere kolesterooli- ja suhkrusisaldust, puhastab sooli ja viib jääkained organismist välja. Kaerahelbelt kooritakse maha see kõige väärtuslikum ehk klii,» jagas Pokk selgitusi.
Praegu on tehases koostöös teadlastega käsil kaeraklii baasil uute toodete arendamine. Lisaks uutele nimedele saavad tooteliigid ka uue pakendi.
«Tootma hakkame viit-kuut uut toodet, mille põhikoostisosad juba paigas, tegeleme komponentide lisamise ja testimisega. Kõikide uute putrude koostises on kümme protsenti kaerakliisid, millele lisame vitamiine, valke, süsivesikuid, oomega-3-rasvhapet, puu- ja juurvilju, marju. Järgmise aasta kevadeks loodame nende toodetega turule jõuda,» rääkis ettevõtte tegevjuht.
Jõulupudruga läheb veel aega
Lettidele on oodata ka uut jõuluputru, mis piparkoogimaitseline ja jõuluhõnguline. «Pudru koostis on peaaegu valmis, kuid selle turuletoomine kaubanduskettidesse võtab pool aastat aega. Kindlasti on see aga müügil järgmise aasta jõuludeks,» oli Pokk lootusrikas.
«Kui tahad edukas ja konkurentsivõimeline olla, tuleb pakkuda midagi uut. Kuna uute putrude maitsed erinevad traditsioonilistest, jääb risk, kas inimesed need omaks võtavad. Tootearenduskulud on suured, kuid missuguseks kujuneb uute toodete nõudlus ja müügimaht, on võimatu prognoosida,» arutles tegevjuht.
Näiteks on lisatud ühele pudrule vinnutatud liha, teistele köömneid, tilli, seemneid, porgandeid, õunu ja muid komponente, mis muudavad pudrud toitvamaks ja maitse erilisemaks.
Ega degusteeriminegi anna ülevaadet inimeste eelistustest. «Näiteks viisime Valga Inglilaadal läbi kahe uue pudru degusteerimise ja arvamusi oli seinast seina,» kinnitas müügijuht Viive Puudist. Kõikide degusteerijate vahel loosis firma välja viis kinkekohvrit helvestega.
Uute putrude tootmiseks ehitati suvi läbi tehasesse segude valmistamise liini, mis samuti spetsiaalselt Sangaste Linnasele välja töötatud. Ehitaja oli AS Viljandi Metall ning automaatika ja seadistamisega tegeleb spetsialist Soomest. «Liin on enam-vähem valmis, kuid käivitame selle siis, kui uued tootesegud on lõplikult välja töötatud, eeldatavasti alles uuel aastal,» lisas Pokk.
Tehase ladu sai juurdeehitise, mis andis täiendavat laopinda veel teist sama palju. Ehitaja oli AS Ris Ehitus. Tootmistsehhil vahetati aknad ja paigaldati välisvooder. Kõik investeeringud, mille kogumaksumus oli üle 800 000 euro, tegi firma oma rahast. «Mahukatest ehitustöödest hoolimata oli meie kollektiiv väga tubli ning ehitus ja tootmine käsil paralleelselt – tehas ei seisnud ühtegi päeva,» kiitis tegevjuht kollektiivi.
Seoses uute toodete turuletoomisega on suurenenud ka töötajate arv ühe inimese võrra. Koos tegevjuhiga on nüüd palgalehel kuus inimest.
Pea pool toodangust läheb naabritele
Eelmisel aastal tootis Sangaste Linnas üle 1300 tonni helbeid. «40 protsenti toodangust läheb ekspordiks Lätti ja Leetu. Oleme teinud tõsist müügitööd, et oma toodanguga naabrite turule pääseda. Kui aastaid tagasi Venemaale eksportisime, oli see arv tunduvalt suurem ning tehas töötas 24 tundi ööpäevas ehk kolmes vahetuses,» meenutas Pokk.
Sangaste Linnases toodetud helbeid saab klient osta kõikides suuremates Eesti kaubakettides kaubamärgi Helen all. Väiksematesse poodidesse jõuab toodang hulgiladude vahendusel. «Meilt ostetakse helbeid ka suurtes kottides, kust see jõuab ostjateni teistsugustes pakendites. Näiteks Lätis müüakse meie helbeid Valdo kaubamärgi all, Eestis võib kauplustes leida Säästu pakendis helbesorte,» lisas müügijuht Viive Puudist.
Juhatuse liikme sõnul on helveste tootmise turul suur konkurents, kuid Sangaste Linnas on mahu osas turuliider. «Igal aastal oleme veidi oma tootmismahtu kasvatanud. Suurt rõhku paneme kvaliteedile. Uute toodete väljatöötamine peaks kaasa tooma alles järgmise aasta tootmismahu kasvu,» nentis Pokk.
Helveste valmistamisel on peamine tooraine kaer, mida ostetakse enamasti Eesti partneritelt, kuid ka Lätist. Nisu, rukist ja otra varutakse samuti Eestimaa viljatootjatelt. «Vilja hoidmiseks on meil olemas viis suurt punkrit, millest igaüks mahutab 100 tonni vilja,» täpsustas Puudist.
Tootmisprotsess automaatne
Tootmisprotsess käib neljakorruselises hoones, tootmine on täisautomaatne. Puhastatud ja sorteeritud terad suunatakse esmalt koorimismasinasse, sealt lõikurisse ning seejärel valmistooraine punkrisse.
«Kooritud, sorteeritud ja lõigatud toormaterjal liigub läbi nelja korruse asuvate hermeetiliste torude vastavatesse seadmetesse. Esmalt lähevad kooritud-lõigatud terad aurutamisele aurutorusse, kus neid kuumutatakse 105kraadise temperatuuriga keskkonnas tund aega. Seetõttu saabki puder kodus nii kiiresti valmis,» täpsustas Puudist.
Seejärel lähevad terad valtsimismasinasse muljumisele, kust väljuvad juba helbed, mis kuivatatakse, jahutatakse, sõelutakse ja lähevadki pakendamisele. Päevas valmib umbes seitse-kaheksa tonni helbeid ja jäägid lähevad loomasöödaks.
Firma on kogu oma tegevusaastate jooksul panustanud heategevusse. «Toetame jõudumööda nii kohalikke kui ka maakonna üritusi. Toetame suusatajaid, Valga korvpallimängijaid, triatloni ja ujujaid. Küsijaid on rohkelt ja võimaluste piires püüame ka vastu tulla. Missioonitunne peab ikka olema,» rõhutas Pokk.
Äsja sai kollektiiv rõõmustava sõnumi Eesti noorsootöö keskuselt, kes teatas, et Sangaste Linnas on esitatud nominendiks noortevaldkonna tegijate tunnustuskonkursi «Aasta noortevaldkonna sõber/toetaja» kategooria nominendiks.
1991. aastal asutatud Sangaste Linnase aktsionärid olid esialgu paarsada kolhoosi- ja sovhoositöötajat. Tänapäeval on firma omanikud Pille Pokk ja Tapani Koski ning kümmekond väikeaktsionäri. Tartu Ülikoolis kõrghariduse saanud, Soomes õppinud ja töötanud Pille Pokk asus Sangaste Linnase juhi kohale 1995. aasta alguses.