iDeal kampaania

20 aasta jooksul on jäljetult kadunud kümmekond valgamaalast

Et võimalikult palju üksikasju koheselt kadunud inimese kohta selgeks teha, on politsei sõnul kadunud inimese otsingul kriitilise tähtsusega just esimesed otsingupäevad ja nädalad. Seetõttu kaasataksegi lisaks politseile otsingutele vabatahtlikke ja kohalikke inimesi.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Tänavu on Valgamaal teadmata kadunuks jäänud üks inimene. Vaadates paarkümmend aastat ajas tagasi, on sel perioodil jäljetult kadunud 13 valgamaalast.

Sama erinevad, kui on kadunud inimesed, on ka kadunuks jäämise motiivid. Olgu kaotsimineku põhjus ükskõik milline, leidub alati keegi lähedane või tuttav, kellele ligimese kadumine on tõeline tragöödia.

Politsei andmetel jääb Eestis keskmiselt ühel aastal pikemaks ajaks teadmata kadunuks pea sadakond inimest, kellest suurem osa leitakse varem või hiljem elusana. Aastas laekub aga politseile tuhandeid teateid kadunud inimestest. Õnneks väga suur osa juhtumitest laheneb kiiresti – teinekord tunni või paariga – ja politsei abi ei vajatagi.

«Sügisel kaovad rohkem marjulised-seenelised, muul ajal on peamine kadumise põhjus inimestevahelised kehvad suhted. Alaealised on sagedasti kadunud põhjusel, et on kodust või erikoolist põgenenud ega soovi, et neid leitaks,» selgitas Valga politseijaoskonna politseikapten Aleksander Zemskov.

Traagiliselt lõppenud kadumistest suurem osa on olnud seotud õnnetuste ning vabasurma minekuga. Harvematel kordadel on tegu enda asukoha varjamise või välismaale lahkumisega.

«Hättasattumiste ja õnnetusjuhtumite üks peamisi soodustegureid on paraku olnud alkohol. Kodust lahkudes võib joobes inimene näiteks kukkuda, viga saada või muul moel hätta sattuda. Ebaadekvaatne seisund vähendab tublisti võimalust ohte ennetada, samuti ohtu sattununa abi kutsuda või iseend, nii palju kui parasjagu võimalik, päästa,» rõhutas politseinik.

Põhirõhk info kogumisel ja töötlemisel

Põhirõhk inimeste asukoha väljaselgitamisel on info kogumisel ja töötlemisel.

«Kui ka esimesed otsingupäevad, isegi nädalad või kuud ei ole andnud inimese asukohast selgust, võib politsei tuvastada olulisi üksikasju edaspidise töö käigus. Näiteks on mitme pikaajaliselt teadmata kadunu puhul ilmnenud, et nad on lahkunud välismaale. Mõni on vahetanud nimegi ning mõni hoiab teadlikult eemale suhtlusest lähedastega. Sel juhul ongi asukoha tuvastamine kordades keerukam ja ajamahukam, kuid mitte võimatu,» lisas Zemskov.

Teine suurem osa pikaajalistest kadunutest on tõenäoliselt elust lahkunud ning asjaolude väljaselgitamist piirab tõik, et surnukeha või säilmeid pole õnnestunud leida. «Näiteks kui inimest tabab looduses viibides surmav terviserike või satub ta hätta ning sureb, siis soojemal ajal käib lagunemisprotsess väga kiiresti,» selgitas politseikapten.

Ta lisas, et seejuures kahandavad võimalust luude või riideosade leidmiseks metsloomad, kes need laiali kannavad ja hävitavad. Selliselgi juhul on inimese saatuse väljaselgitamine keerukas. «Seda silmas pidades on esimesed otsingupäevad ja nädalad kriitilise tähtsusega, et võimalikult palju üksikasju kohe selgeks teha.»

Valgamaal on tänaseks teadmata 13 inimese asukoht. Mullu novembris näiteks leiti Valgamaa kadunud inimeste nimekirjas olnud Kristi Klippbergi surnukeha, kes kaks kuud varem omavoliliselt lahkus ravilt Tartu Ülikooli kliinikumist.

Tänavu kadunud üks meesterahvas

Sellel aastal lisandus nimekirja Taivo, keda nähti viimati 11. septembril Puka vallas. Mehel oli kaasas rahakott, kuid oma pangakaardi ja auto oli ta koju jätnud. Suure tõenäosusega liikus ta jalgsi.

190 sentimeetri pikkusel tugeva kehaehitusega mehel oli lahkudes seljas hele jope, jalas teksapüksid ning peas rohekas nokkmüts. Mees tarvitab pidevalt ravimeid ega ole teada, kas või kui palju ta neid kaasa võttis, mistõttu ainuüksi seepärast võis tema elu ohtu sattuda.

«Politsei kontrollis mehe kodu ja selle ümbrust Aakre külas ning viis koos kohalikega läbi samas piirkonnas ka maastikuotsingu. Politsei on vestelnud mehe lähedastega ja sõpradega, kellega ta aga ühendust ei ole võtnud ega oska aimata, kuhu mees liikuda võis. Samuti on vesteldud lähedalasuvate kaupluste müüjatega ning vaadatud läbi sealsete turvakaamerate salvestused, kuid mehe liikumine neile kahjuks jäänud ei ole,» rääkis Zemskov.

Kõigil, kes on Taivot pärast kadumispäeva näinud või oskavad anda infot tema liikumiste kohta, palutakse endiselt helistada telefonil 5194 3220 või hädaabinumbril 112.

Jaanuarist praeguseni on politsei Valgamaal üles leidnud 41 inimest, kellest teatati kui teadmata kadunust. «Kusjuures mõne asukohta, ennekõike nooremate puhul, on politseil tulnud tänavu tuvastada korduvalt,» nentis politseikapten.

Zemskovi sõnul otsib politsei kadunuid, kuni nad on leitud või siis surnuks tunnistatud põhjusel, et puuduvad andmed tema elusolemise kohta.

«Kohus võib kadunud inimese huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Kui aga inimene jäi kadunuks olukorras, mis oli ohtlik elule või on muul põhjusel alust eeldada tema hukkumist õnnetuse tagajärjel, võib ta surnuks tunnistada kuue kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest,» selgitas Zemskov.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles