Pokumaa kui loodusest inspireeritud muinaslugu

Kui armastad loodust ning imetled kunstnikust kirjaniku Edgar Valteri loomingut, on põhjust veeta päev Valgamaa lähistel pokude keskel.

Valgast 45 kilomeetri kaugusel Võru- ja Põlvamaa piiril asuv Pokumaa ei ole mitte lõbustus-, vaid teemapark, mille võtmeks muinaslugu pokudest, mis sündinud Võrumaa loodusest inspireerituna.

Teemapargis, mis rajatud Edgar Valteri idee järgi, on kolm tegevuspaika: Pokukoda, Padasoomäe ja Hauka talukoht.

Pokukoda on kahtlemata kõige omapärasem palkehitis Eestis. Kohe metsa servas maantee ääres püüavad mööduja pilku kaks suurt pokut – just sellise mulje jätab ruumikas kaheosaline ehitis, mille laudkatus meenutab pokukuube. Suurtest maakividest laotud vundamendile toetuvad palkseinad, mille vahel ehe sammal.

Vormilt vana, sisult uus

«Tegu on küll uusrajatisega, kus olemas nüüdisaegsed mugavused, kuid nii hoone ehitamisel kui sisekujunduses on püütud järgida eesti taluarhitektuuri traditsioone. Keldrikorruse põrandate ja võlvlagede ehitamisel on kasutatud telliskive, mis pärinevad möödunud sajandi esimesest poolest,» tutvutas Pokukoda SA Pokumaa juhatuse liige Nele Hendrikson, kes selles ametis mai lõpust. Enne Pokumaale tööle asumist töötas ta Toidupangas kommunikatsioonijuhina.

Pokukoda pakub üllatusi omapäraste treppide, käikude ja paljude sisekujunduslike elementidega, nagu näiteks libliklukud, üraskitest mustriliseks õõnestatud käsipuud, nukupakud ja kasepahast kraanikausid.

Kui Pokumaale jõudsime, oli Pokukoja lähistel asuvast metsast kuulda laste vadinat. Valgamaal Sangaste vallas elava loodusgiidi Tuuli Merimaa juhendamisel olid pool tundi tagasi metsamatka alustanud Tartu lasteaia Poku lapsed.

Enne kui lapsed metsast üles leidsime, jõudsime aga hoopis pokude lasteaia territooriumile, kus kasvavad väikesed, nelja- kuni kuueaastased pokud. «Tegelikult pani tarnamätastele pokud nimeks Edgar Valter. Selleks, et väikesest tarnamättakesest saaks täismehele pea puusani ulatuda võiv poku, kulub kuni 80 aastat,» täpsustas teemapargi juhataja.

Kui Valter selle imelise maastiku ja kauni loodusega koha Pokumaa rajamiseks välja valis, oligi selle ainuke puudus tarnamätaste puudumine. «Need, mis siin praegu kasvavad, on mujalt toodud ja istutatud,» selgitas Hendrikson.

Võluvad pajatused

Kui laste juurde jõudsime, pajatas Merimaa neile parasjagu lugu rähnist. «Kas teate, kuidas rähn puusse toksitud august putuka kätte saab?» esitas ta lastele küsimuse. «Nokaga, keelega ...» vastasid lapsed läbisegi.

«Kui ta on nokaga tööd tehes jõudnud ussikeseni, võtab ta kasutusele teise tööriista – keele, mis on tal ilmatu pikk ja ulatub ümber aju, moodustades sellega aju ümber pehme padja, mistõttu rähnil toksimisel pea valutama ei hakkagi. Keel on kleepuv ehk liimine ja selle otsas näpitsataolised moodustised, millega ta ussikesel peast kinni haarab ja august välja tõmbab,» rääkis Merimaa.

Mööda metsarada siirdusid lapsed Padasoole, mis on Edgar Valteri «Pokuraamatu» peategelase Puuko elupaik. Seal said lapsed näha suitsusauna, aita, püstkoda ja Puuko taret, kus sees puupliit ja leivaahi ning kus suvekuudel tegutseb pannkoogitare. Enne Padasoole jõudmist said lapsed uudistada lambaid, kitsi, kanu ja kukke ning kalkuneid, kes kõik Pokumaal elutsevad.

«Tore oleks lastele näidata ka lehma lüpsmist ja hobuste vankri ette rakendamist, kuid kahjuks pole meil praegu veel võimalik neid loomi siin pidada,» täpsustas Hendrikson.

Külmkapi eest oli vanasti ait

«Vanasti polnud majas ei külmkappi ega telekat, elektritki polnud. Külmkapi eest oli õuel asuv ait, millel polnud aknaid, seinad olid madalad ja tuul käis põranda alt läbi. Kuna taredel polnud korstent, tuli küttekoldest suits tuppa. Seepärast tehti süüa väljas lõkke peal. Külma pärast ehitati lõkkele püstkoda ümber,» rääkis Merimaa lastele.

«Suvel on siin välul pilt teine: tare ees istutakse mõnusalt seltsis, aetakse juttu ja maiustatakse pannkookidega. Aidas aga tegutseb kino, samuti kütame suitsusauna,» lisas Hendrikson ning märkis kavala silmapilgutuse saatel, et savusanna mõnusid saavad nautida ka väiksemad seltskonnad väljastpoolt.

Lapsed said võimaluse püstkojas istet võtta. Veidi aja pärast lasti laululgi kõlada. Muhelema pani, kui kostus «Kaugel külas». «See laul on laste seas niivõrd populaarne, et seda võib pidada juba rahvalauluks,» sõnas üks lastega kaasas olnud kasvataja naerdes.

Puupakkude seest piilusid nukud

Padasoomäelt saavad alguse matkamängurada ja kaks taimede õpperada. Enne Pokukotta minekut said mudilased seal tükk aega lustida.

Pokukoja keldrikorrusel tervitasid lapsi elusuuruses nukkudena Puuko koos pokude ning Eku ja Sooruga. Lapsed said uudistada Edgar Valteri maale ja raamatuid, lisaks tema autoriraamatute peategelasi, kes olid eksponeeritud puupakkude seest väljapiiluvate nukkudena.

Ühes ruumis said väiksed külalised vaadata Pokumaa loodusaabitsat, kuulata ja ära arvata lindude häälitsusi. Edgar Valteri kambris oli välja pandud tema isiklikke asju: kaabusid, mantleid, jalutuskeppe ja erilise kujuga puujuurikaid. Põnevust tekitas salakäik, mida mööda pääsesid lapsed kambrisse, kus nad said ise pokudeks kehastuda. Naeru ja nalja sai küllaga, kui nad pokudena müttasid.

«Pokukoda võimaldab korraldada mistahes üritusi alates koolitustest, seminaridest ja õppepäevadest ning lõpetades etenduste, kontsertide ja sünnipäevadega. Ma ei tea teist sellist paika, kus oleks taolisel moel kombineeritud kunst ja loodus. See on Valteri loodud muinasjutuline maailm, mis tiivustab ja inspireerib kõiki, kes siia satuvad,» ütles Hendrikson.

Ta lisas, et ega isegi ei kujutaks oma lapsepõlve ette ilma Valteri loodud tegelaskujudeta.

Samal ajal kui Poku lasteaia põngerjad majas seiklesid, valmistasid Tartu kesklinna keskusest kohale tulnud mudilased töötoas pokusid, mille nad said mälestuseks kaasa võtta.

Tuhanded huvilised

Suveperioodil on Pokumaa avatud iga päev, kevad- ja sügiskuudel nädalavahetustel ja talvisel ajal korraldatakse koolivaheaegadel eriüritusi. Gruppe võetakse vastu aasta ringi.

«Lastele ja noortele pakutavad keskkonnahariduslikud programmid toetavad õppekavasid ja seega oleme koolide hulgas väga armastatud. Viimased kolm-neli nädalat on iga päev käinud meil lastegrupid, enamikul päevadest lausa mitu, nagu ka täna,» rääkis Hendrikson meie kohtumisel paar nädalat tagasi.

Suvel käib Pokumaal rohkelt külastajaid – nii üksikult kui peredega. «Publikumagnet olid pooletunnilised kogupereetendused Padasool, näiteks viimasel etendusel oli kohal 250 huvilist. See oli äge kogemus ja näitab, et peame jätkuvalt suvel taolisi etendusi korraldama,» nentis juhataja.

Aastas käib Pokumaalt läbi umbes 8000 huvilist, lisaks eestimaalastele ka turiste. Välismaalastest on kõige rohkem lätlasi, kuid ka külalisi Saksamaalt, Skandinaavia maadest, Venemaalt. Kõrghooaeg on juulis. Väga osavõturohked on olnud Pokumaa kratikonkursid ja luulevõistlused.

Pokumaa pakub lastele ja noortele, kuid samas ka täiskasvanutele tegutsemiseks ja enese harimiseks välja mitmesuguseid õppeprogramme. Uudne on «Millest kõnelevad metsad». «Valminud on metsaõpperada koos teadmisi kinnistavate infotahvlite ja suureformaadilise, eri metsatüüpe hõlmava metsapuslega,» selgitas Hendrikson.

Hauka talukohas on külakiik, püstkoda ja linnuvaatlustorn. Kokkuleppel saab seal telkida ning piknikku pidada.

Pokukojas on kõigil huvilistel võimalus osta kaasa meeneid, postkaarte ning Edgar Valteri autoriraamatuid.

Et külastajate hulka veelgi kasvatada, on meeskonnal ellu viimisel hulk toredaid ideid. «Plaanis on talvel metsas tegevust pakkuda. Kindlasti avame detsembris jõulumaa,» kinnitas juhataja.

Põhikohaga on neil tööl kolm-neli inimest, vajadusel kutsutakse giide lisaks. «Meil on võimalik teha ekskursioone inglise, vene ja saksa keeles. Margus Konnula aga õppis ära isegi läti keele,» lisas majaperenaine.

Pokumaa külastus võimaldab lastel ja nende vanematel kogeda ja nautida rikkumata loodust, avardada nende kultuuri- ja loodusalaseid teadmisi ning tutvustada Lõuna-Eesti maarahva eluolu 20. sajandi alguses.

Pokumaa SA asutati 2000. aastal. 2007. aasta juulis algas Pokumaa ehitus, ehitajaks oli AS Valmap Grupp. Pidulik avamine oli 12. juunil 2008. aastal.

PROGRAMMID

• «Lähem tutvus Pokukojaga»
• «Kuidas õppima vaatama»
• «Millest kõnelevad metsad»
• «Saame pokudega sõbraks»
• «Sannapäiv»
• «Kamakõrd»
• Pokude meisterdamine
• Õuesõppemängud talumaastikul

Allikas: Pokumaa koduleht