Keskmise palga kasv kiirenes

FOTO: SCANPIX

Statistikaameti andmetel kerkis keskmine brutokuupalk mullu neljandas kvartalis võrreldes aastatagusega 3,9 protsenti 814 euroni.

Kasvule avaldasid eelkõige mõju aasta lõpus makstud ebaregulaarsed preemiad ning lisatasud, mille osatähtsus kriisi ajal vähenes.

Vaatamata palgakasvu kiirenemisele tööjõukulude osakaal loodud lisandväärtuses kahanes, mis tähendab, et majanduskasvust suurem osa läheb ettevõtete kasumlikkuse taastamisele. Samas ei ole seni, kuni sisenõudlus püsib nõrk, ka üldist kiiret palgakasvu oodata.

Keskmine brutokuupalk kasvas kõige enam neljandas kvartalis mäetööstuse, ehituse ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel: vastavalt 11,8, 10,8 ning 7,8 protsendi võrra.

Mäetööstuse ning ehituse puhul mõjutab palgakasvu nõudluse kasv, mis avaldub suurenenud töömahtudes. Kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal kerkinud palk on seotud majanduse üldise olukorra paranemise ning aasta lõpus toimunud ürituste arvu kasvuga.

Tegevusaladest vähenes keskmine brutokuupalk kinnisvarasektoris, muudes teenindavates tegevustes ning veevarustuses: vastavalt 14,7, 6,5 ja 2,1 protsendi võrra.

Kinnisvarasektori puhul on tegemist otsetehingute mõjuga, kus kasutatud ruumidega teostatavate tehingute puhul kasutatakse võimalikult vähe vahendajaid.

Keskmine tunnipalk kasvas neljandas kvartalis 1,9 protsenti. Keskmisest kiiremini kasvas see mäetööstuses, ehituses, veonduses ja laonduses ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal: vastavalt 13,6, 7,2, 5 ja 6,7 protsendi võrra. Kasv näitab, et teatud tegevusaladel on kerkimas kvalifitseeritud tööjõu nappuse probleem.

Tagasi üles