Kas Valgamaal nähti sel nädalal tundmatut lendavat objekti?

Veenus on Maale kõige lähemal asuv planeet ning näib seetõttu meie tähistaevas kõigist teistest planeetidest ja tähtedest tunduvalt heledamana. Vahetult pärast päikeseloojangut tehtud fotol asub Veenus keskel, sellest vasakul asub pisut tuhmim Marss. Foto: Shutterstock

Esmaspäeval autoga koju sõitnud abielupaar märkas taevas heledat aeglaselt liikuvat kera, mida võib liigitada tundmatuks lendavaks objektiks ehk TLOks. Inglise keeles tuntakse nähtust UFO nime all.

«Kell oli siis kusagil 10 või 15 minutit pärast viit õhtul. Sõitsime abikaasaga Tõrvast paar kilomeetrit välja Valga poole, kui nägime endise Roobe kõrtsi (hoone Tõrvast kagu suunas, maantee paremas servas – toim) kohal tuld, mis säras nagu autolamp või prožektor ja liikus aeglaselt paremale,» jutustas Hummuli vallas elav Ants Kirsipuu. Tema hinnangul asus objekt suhteliselt madalal, horisondist umbes 30 kraadi kõrgusel.

Mees olevat naisega objekti jälginud mitu minutit, kuni nad lõpuks maanteelt paremale kodutalu juurde viivale kruusateele pöörasid. «Sellega oli ta jõudnud meie ette ja kadus lõpuks Aitsra poole jääva metsa taha,» lisas mees. Tema jutu põhjal võib järeldada, et objekt liikus kirdest edela suunas.

Kõik on võimalik

«Ta ei vilkunud, vaid oli lihtsalt ere. Umbes nagu tänapäevased LED-tuled. Selleks ajaks oli juba mõni täht ka näha ja ta oli neist tunduvalt suurem,» kirjeldas mees nähtud objekti. Liikuvat näis see aeglaselt, ühtlases tempos ning sirgjooneliselt.

Seda, millega tegu võis olla, Kirsipuu öelda ei osanud. «Naine pakkus korraks, et äkki lennutavad droone.» Seda, et tegemist oleks tema arvates olnud tihtipeale UFOdega seostatud maaväliste olendite ilminguga, mees väita ei soovinud, kuid tunnistas, et kõik on võimalik. «Midagi pole välistatud, sest ega teadus veel kõike selles vallas tea.»

Kuigi mees ei teadnud kedagi, kes seda veel näha võis, oli ta veendunud, et maanteel nende taga sõitnud autod oleksid pidanud sama objekti samuti märkama. «Järsku pärast artikli ilmumist annab veel keegi infot,» jäi ta lootusrikkaks.

Kas inimeste kätetöö?

Füüsikaõpetaja ja astronoomiahuviline Martin Vällik tunnistas, et vaatleja on üles tähendanud mitu olulist asjaolu ning kirjelduse põhjal on võimalik erinevaid oletusi kaaluda. Seda enam. et esmaspäeval oli üle pika aja pilvitu ja selge ilm.

Esimese võimalusena tõi Vällik välja inimeste tehtud lennumasinad – lennukid atmosfääris ja satelliidid orbiidil. Samas tõdes ta, et need liiguvad tavaliselt kiiremini kui Kirsipuu kirjeldusest aimata võib. «Vaatasin üle, kas näiteks rahvusvaheline kosmosejaam ISS võis antud hetkel ülelendu teha – ei olnud. Lisaks liigub ISS, mis aeg-ajalt end lõunataevas meilegi kätte näitab, edelast üle lõuna kagu suunas ehk vastupidi kirjeldatud objektile.»

Samuti kaalus Vällik võimaliku seletusena 1990. aastate lõpus orbiidile tiirlema saadetud Iridiumi nime kandvaid sidesatelliite, mis tuntud oma «sähvatuste» poolest. Nimelt on neil omapärase kujuga päikesepaneelid, mis peegeldavad teatud tingimustes Maale vägagi heledat ja silmatorkavat valgust. Samas kestavad need sähvatused vaid loetud sekundeid.

Hoopis valgus teiselt planeedilt?

Teise uurimissuunana pidas Vällik vajalikuks vaadata, mida tähistaevas ise meile pakub. Näiteks liiguvad lisaks tähtedele taevas planeedid, millest mõnigi on oma heleduselt tähtedest üle. «Kuna planeedid muudavad tähtede suhtes asukohta, võib pika pilvise perioodi järel pilt taevast hoopis teistmoodi välja paista kui nädal või paar tagasi,» märkis Vällik.

«Vaatasin planetaariumiprogrammiga Stellarium, et mida päikseloojangujärgselt taevas näha oleks ja kõige prominentsemalt on praegu lõunataevas ehatähena säramas planeet Veenus.» Vaatlussuunaga klappiva planeedi liikumine olevat tajutav aeglase triivimisena kagust edela suunas ning horisondile lähemale. Erinevalt tähtedest Veenus, nagu ka teised tähistaevas vahel nähtavale ilmuvad planeedid, ei vilgu.

Seda arvesse võttes pakkuski Vällik kõige tõenäolisemaks seletuseks, et Kirsipuu võis oma abikaasaga märgata just Veenust. Objekti näivat liikumist seletas füüsik pigem vaatlejate eneste kulgemisega. «Autoga sõites näivad tegelikult kõik asjad liikuvat.»

Tõepoolest, kerides vabavaralises Stellariumis nii-öelda kella tagasi hetke, millal abielupaar objekti nägi, kerkib kirjeldatud ilmakaares tähtede taustal esile tohutuna näiv planeet Veenus. Kui ajada kaardil mööda abielupaari sõidumarsruuti sõrmega järge, muutubki Veenuse näiv suund vastavalt Kirsipuu sõnadele ning kaob lõpuks autoga allamäge sõitjate silmist metsa taha.

Ühe jaoks UFO, teise jaoks mitte

«Objekti, mis on taevas ja näib seal liikuvat ja mida ei osata tuvastada, nimetatakse UFOks – unidentified flying object, tõlkes: tundmatu lendav objekt. Kuid see mõiste on suhteline – mis mõnele tundmatu, see teisele tuntud,» rääkis Vällik, kes oli valmis mõne tundmatu objekti märkajale ka paar kiiret soovitust andma.

Näiteks tuleks tähele panna ja üles kirjutada nähtuse märkamise koht; kellaaeg; ilmakaar või suhteline suund tuntud objektide suhtes; kõrgus horisondist; kui objekt näib liikuvat, siis liikumise suund nii ilmakaarte kui horisondi suhtes.

Kui näiteks objekti kõrgust saab mõõta väljasirutatud rusika laiusega, millele vastab umbes 10 kraadi, siis liikumise tuvastamiseks peaks vaatleja ise seisma jääma. Seejärel saab inimene otsida mõne maastikul pigalpüsiva maamärgi, nagu puu või mobiilimasti, ning seejärel objekti liikumist sellega võrrelda. Sama saab teha selge ilma puhul ilmuvate tähtedega.

Kõige keerulisemaks peab Vällik objekti näiva heleduse ehk tavakõnes suuruse hindamist. «Taevatähtede olemasolul on see kuidagimoodi siiski võimalik. Näiteks saab sellel juhul öelda, kas objekt on heledam või palju heledam kui ükski nähtav täht või umbes sama hele kui mobiilimasti tuluke.»