Seadus toob üksikule pensionärile lisaraha

Taheva vallas Koikkülas elav pensionär Helve Muru ise toetusesaajate hulka ei kuulu, kuid ütleb, et abiks on see raha üksi elavatele eakatele kindlasti, kas või talveks küttepuude soetamisel. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Üksi elavad pensionärid hakkavad saama riigilt 115 eurot toetust aastas. Kuigi mõni peab lisaraha naljanumbriks, kinnitavad teised, et toetusest on siiski suur abi.

Juba pea pool sajandit valgalane olnud 70aastane Kati Tammemäe, kes elab korteris üksi, arvas, et igasugune rahalisa on pensionärile tore uudis – nii ka tulevast aastast maksma hakatav toetus. «Mõni küll ütleb, et see iga-aastane pensioni tõus ja ka see ühekordne toetus on naerunumber, kuna summad olematud. Mina päris nii ei arva. 115 eurot on minule rohkem kui kuu aja söögiraha.»

20 aastat lihakombinaadis ja üle kümne aasta leivatehases töötanud naine saab kuus pensioni 380 eurot ning ütleb, et isegi viis eurot lisaraha on oluline. «Igasugune lisasumma teeb südame rõõmsaks. Kuigi mul on kaks poega, kes vajadusel alati abistavad, olen harjunud ise hakkama saama. Suviti korjan marju ja seeni, millega teenin lisaraha ja seetõttu tulen kenasti toime.»

74aastane Pilvi Pihenurm on valgalane olnud alles kolm kuud, varem elas ta Viljandimaal. «Ostsin Valka hiljuti korteri ja löön kaasa ka linna pensionäride tegemistes. Käin nii võimlemas kui ujumas.» Temagi ütles, et on  eesmärgiks seadnud pensionirahaga, mida ta saab kuus 358 eurot, toime tulla.

«Päris suur summa kulub ravimitele. Olen retseptiravimid nii ära jaganud, et igal kuul ostan neist ühe, siis ei pea korraga suurt kulu tegema. Olen tänulik igasuguse rahalisa üle,» lisas Pihenurm.

Laps tuleb ise vaevu ots otsaga kokku

Proua ainuke laps on väikesepalgaline ja tuleb ise vaevu ots otsaga kokku. «Õnneks ei ole pidanud teda oma pensionist aitama. Kahjuks aga on mitu inimest minu tutvusringkonnast sunnitud töötuks jäänud lapsi toetama,» sõnas terve elu kokaametis rassinud Pihenurm.

Kahe lapse ema ja kahe lapselapse vanaema, 62aastane Alma Leppik, kes saab vanaduspensionile jääda  järgmisel aastal, saab praegu töövõimetuspensioni ja toetusi kokku 344 eurot kuus. Temagi leiab, et riigi otsus toetust maksta on üksi elavatele pensionäridele hea uudis.

«Hea, et see makstakse välja korraga ja just oktoobris. Saan näiteks lastelastele jõulukinke osta ja kenama jõululaua katta, oma pensionist ei suudaks nii palju säästa,» on Leppikul plaan valmis, mille peale lisaraha kulutada. Valgas on proua elanud kaks aastat ning kolis linna korterisse Helme vallast. Töötanud on ta lasteaias kasvatajana, köögitöölisena ja internaadis öökasvatajana, kus tervise ära rikkuski.

«Püüan ise hakkama saada, sest lapsed ja nende pered maadlevad isegi oma eluga. Vahepeal on jäänud töötukski. Tuleb iga kuu kulude üle arvestust pidada, siis saab hakkama. Peab lihtsalt saama,» oli Leppik resoluutne.

Taheva vallas elav 66aastane Helve Muru, kes varem töötanud õpetaja, zootehniku ja raamatupidajana, peab pensionäripõlve juba paar aastat. Nende hulka, kes ühekordset toetust nüüd saama hakkavad, tema küll ei kuulu, sest tema pension on kõrgem ning ta ei ela ka üksi, kuna tema kasupoeg on samasse majja sisse registreeritud.

«Üksi elavale pensionärile on see aga väga vajalik toetus. Kuna alustasin töötamist juba 18aastasena, siis kogunes töötastaaži 46 aastat ning lisa-aastad sain kuue lapse pealt. Pensionilisa tõi ka üle paarikümne aasta avalikus sektoris töötamine. Seepärast saangi keskmisest suuremat pensioni. Aga oma tulude-kulude üle pean endiselt arvestust, olen seda kogu elu teinud,» rääkis Muru.

Abiks ikka

Proua arvates on hea, et toetust ei pea keegi ise taotlema hakkama ja see makstakse välja korraga. «Näen, kui raske on üksi elavatel pensionäridel talve küttepuude ostuks raha säästa. Sellest toetusest on veidi abi.»

Seaduse, millega kehtestatakse üksi elava pensionäri toetus, kiitis Riigikogu heaks 23. novembri istungil. Toetuse suuruseks on 2017. aastal kavandatud 115 eurot.

Seaduse kohaselt hakkavad üksi elava pensionäri toetust saama vanaduspensioniikka jõudnud inimesed, kes enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi ja kelle netopension on tuleval aastal alla 470 euro. Andmed võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september kohta. Toetuse määrab sotsiaalkindlustusamet pärast andmete kontrollimist.

Maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada pensionieas töötamist, sealhulgas osalise koormusega. Toetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.