Iseehitatud masin lõhub talvepuud paari tunniga

Valgamaal Kalmuse talus seisab puuriida kõrval omapärane puulõhkumismasin, mille taolist naljalt poest ei leia, kuna meie maal vähelevinud tüüpi riistapuu ehitasid valmis kaks mehaanikaentusiasti enda tarbeks.

Talu peremees Peeter Mänd pigimusta värvi masina pisut tumedast sünniloost saladust tegema ei hakanud. «Tegemist on kõige ehedama tööstusspionaaži näitega, sest selle patent pärineb kusagil 1800. aastate Ameerikast. Euroopas on sellised levima hakanud alles viimase paari aasta jooksul.»

Eestipäraselt hoorattaga puulõhkumismasinaks nimetatud tööriist nägi ilmavalgust 2012. aastal, kui kaks sõpra selle nii-öelda kuuri all kokku panid. «Mina olin see insener, kes joonised tegi, ja Raivo Kurel oli ehitaja,» rääkis Mänd, kelle sõnul said lõpuks tööviljad võrdselt jagatud: üks masin tehti talle ja teine sõbrale.

Kiire, aga energiatõhus

Mõistmaks, mille poolest masin teistest omasugustest erineb, tuleks selgitada selle tööpõhimõtet. Erinevalt laialt levinud hüdraulilistest puulõhkujatest kasutab see õlisurve asemel pöörlevatesse hooratastesse salvestatud energiat, mille arvelt puuhalg lõiketeraga lõhestatakse. Hoorattaile, millest kumbki kaalub 70 kilogrammi, annab seejuures hoogu pisike elektrimootor.

Kuigi hüdraulilised analoogid on ehituselt lihtsamad, on need Männi sõnul oluliselt energiakulukamad kui tema õuel seisev masin. «Tänapäeval on ju populaarne sõna see energiatõhusus ehk kui palju tööd saab teha masinasse sisse pandud võimsuse eest,» rääkis Mänd, selgitades, et tema masin kulutab elektrit vaid hoo­ratastele hoo andmiseks. Kui masin parasjagu puid ei lõhu, ei võta see ka eriti voolu.

Suur osa masina energiatõhususest tuleneb ka sellest, et võrreldes teistega on see tublisti kiirem. «Paned puu paika ja tõmbad kangi. Samal ajal kui kelk tagasi libiseb, paned uue puu vahele ja selleks ajaks on mootor hooratastele hoo jälle sisse ajanud,» seletas Mänd rahulikult, seda kõike samal ajal ajakirjanikele demonstreerides. Tõepoolest, raske puupakk, mida tuli masinale tõsta kahekesi, oli halgudena riidas loetud minutitega.

Ka jõudu olevat muidu hämmastavalt vaikselt töötaval riistapuul kõvasti. Kui palju täpsemalt, seda Mänd öelda ei osanud, kuigi üliõpilasest poeg oli hiljuti ka sama masina põhjal bakalaureusetöö kirjutanud. «Siin tuleb mängu inertsmomendi avaldumise kiirus ja jõud, mida ei saa päris üheselt välja tuua,» arvas mees. Samas lõikab see puu läbi kas või risti, rääkimata siis pisematest oksakohtadest.

Leitud videost töötavaks tööriistaks

Kõik ülal loetletud eelised ja samalaadse masina olematu levik Euroopas oligi põhjuseks, mis neli aastat tagasi kaks meest masina omal käel valmis otsustasid ehitada. Lisaks muidugi tõsiasi, et maal elavate inimeste jaoks on korralikud küttepuud elulise tähtsusega.

«Leidsime ühe USA tootja video, kus oli tehtud masinast animatsioon. Sealt saime stoppkaadritega selgeks, milline see mehhanism olema peaks,» seletas Mänd, kelle põhiülesanne oli tollal masinale detailsed joonised koostada. Ülejäänud oli juba tema sõbra Kureli kätes, kes mehaanikuna masina jaoks vajaminevad detailid valmis meisterdas ja kokku pani.

«Mõni jupp, nagu laagrid, hammasratas ja hammaslatt, on muidugi kataloogist tellitud ja hoorattad lasime teha,» märkis Mänd. Kokku ehitasid nad toona kaks masinat. Kusjuures video sõbra identsest masinast tööhoos on Youtube’is kogunud nüüdseks üle 17 000 vaatamise.

Toota ei saaks

Nagu arvata võib, on nii mõnigi meestel külas käinud huviline samasugust riistapuud endalegi soovinud. «Tegemisi on palju olnud ja siiani oleme pidanud ära ütlema. Lisaks kujuneb masina maksumus võrreldes turul olevate hüdrauliliste puulõhkujatega suhteliselt kalliks.» Pealegi ei olevat masin sellisel kujul vastav Euroopa ohutusstandarditele.

«Muidugi on see jõuline masin ja sellesse tuleb austusega suhtuda,» selgitas Mänd ohutust silmas pidades. Näiteks hüdraulilised ja viimati ka Euroopa turule jõudnud üksikud hoorattaga puulõhkujad on valmistatud selliselt, et pärast halu paika asetamist tuleb neid juhtida mõlema käega. «Seda ma nimetaks õpitud abituse veelkordseks õpetamiseks. Ega kirvel, noal või kahvlil ka ju kaitset peal ei ole.»

Kui keegi plaaniks taolist masinat tootma hakata, peaks sellele Männi sõnul lisama mitu kaitse­plekki ning selle ümber ehitama kahe käega juhtimiseks. See aga omakorda muudaks masinaga töötamise aeglaseks ja keeruliseks. «Sellega, mis USAs on täiesti lubatud ja nõuetekohane, Euroopas välja ei mängi,» järeldas Mänd, kes on oma masinaga nüüdseks ära lõhkunud umbes 600 tihu puid.