Päevatoimetaja:
Tiit Loim

Selguvad kõige loomasõbralikum ja -vaenulikum tegu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jaan Rapp
Copy
Eesti loomakaitse seltsi hädajuhtumite juht Maaja Mäll
Eesti loomakaitse seltsi hädajuhtumite juht Maaja Mäll Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti loomakaitse selts (ELS) kuulutas avatuks aasta kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo konkursi. Oktoobri ja novembri jooksul Eesti inimestelt laekunud ja kõige enam nimetatud lugude vahel kutsub ELS detsembris hääletama.

Viimased kolm aastat on selts kutsunud üles inimesi kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo valimisel osalema kampaania algusest peale. Oktoobri ja novembri jooksul on saatnud inimesed enda arvamuse 2016. aastal Eestis aset leidnud kõige eeskujulikumatest ja kõige taunimisväärsematest loomadega seotud ning avalikkuse tähelepanu pälvinud tegudest.

Detsembri jooksul kutsub ELS aga oma kodulehel hääletama lõppeva aasta kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo poolt. Jaanuaris kuulutab selts välja kaks kõige enam hääli saanud lugu.

Kõige loomasõbralikuma teo kandidaadid on tänavu Tartu ja Pärnu linnavõimude otsus keelata etendustes metsloomi kasutavate tsirkuste esinemine, Tallinna uue loomade varjupaiga avamine ja loomasõber Marko Männiste poolt Tallinna tänavalt paduvihma kätte jäänud kassipoja päästmine.

Kõige loomavaenulikemate tegudena tõid ettepanekuid teinud inimesed välja keskkonnaministeeriumi ja maaeluministeeriumi otsuse lubada karusloomafarmidel Eestis tegevust jätkata, metsloomi kasutava rändtsirkuse Zoo Impeerium esinemise Eesti linnades ning ühe jõhkardi teo, kes viis abitud puuriloomad Paljassaare poolsaarele ja jättis need saatuse hooleks.

«Loomad oma heaolu eest kahjuks ise kosta ei saa. See on meie, inimeste, ülesanne tagada, et loomade elu oleks õnnelik, täisväärtuslik ja elamist väärt,» rõhutas ELSi hädajuhtumite juht Maaja Mäll.

Ta lisas, et kampaania eesmärk on suunata Eesti inimesi enda ümber toimuvat rohkem märkama, julgustama kaaskodanikke heategudele ja õpetama eluliste näidete varal, millised inimeste teod põhjustavad loomadele palju kannatusi, kuidas oleks tulevikus võimalik neid ära hoida ning kuidas on igaühel võimalik abivajavaid loomi aidata.

Tagasi üles