Metsade kaitsjad kogunevad piketile

Viisi võtab üles piketeerijatega ühinenud Marten Kuningas. Foto: Ardi Truija

Reedel kell üks kogunevad rahulolematud inimesed keskkonnaministeeriumi ette, et avaldada meelt riikliku metsanduspoliitika vastu.

Uus metsaseaduse muudatus, millega alandatakse kuuskede raievanust kahekümne aasta võrra, kuigi Eesti metsade olukord spetsialistide sõnul üha enam muret tekitab, tõi peale justiitsministeeriumisse kooskõlastamisele saatmist kaasa protestilaine nii keskkonnakaitsjate, kultuuritegelaste, teadlaste kui tavakodanike hulgas.

Ministeerium väidab, et neid on protsessi kaasatud, osapooled ise aga nimetavad seda näiliseks kaasamiseks, mille tegelik eesmärk on oponente reaalsest kaasamisest eemal hoida.

Praeguse metsanduspoliitika vastu on nii keskkonnaühendused kui riigist sõltumatud eksperdid – näiteks Asko Lõhmus ja Raul Rosenvald –, keda seaduse järgi peaks metsanduspoliitika kujundamisse kaasama.

Tegelikkuses surutakse neid protesti algatajate sõnul sellest protsessist kõikvõimalike vahenditega üha kaugemale, kusjuures nii Tartu Ülikooli kui Eesti Maaülikooli teadlased on korduvalt selgitanud, et praegust intensiivset raiepoliitikat aetakse elurikkuse ja tulevaste põlvkondade arvelt. Paraku ei lase riik end sellest häirida.

Rahulolematutele kodanikele muutub üha ebaselgemaks, kelle huvisid võimuladvik õigupoolest esindab. keskkonnaministeerium paistab olevat unustanud, et kodanikud maksavad riigiaparaadi toimimiseks makse ning riigiaparaat omakorda peaks tegutsema nende huvides.

Viimaste nädalate jooksul käivitunud rahvaalgatus on sündinud seetõttu, et juba üle viieteistkümne aasta on keskkonnaministeerium metsaseaduse muudatuste vastaste sõnul järjekindlalt eemaldunud säästva metsanduse põhimõtetest. Üha lähenenud on nende hinnangul lähenetud tööstusliku riskikapitalisti loogikale, kes tahab müüa kiiresti ja palju. Tõsiasi, et suurele peole järgneb suur pohmell, teda ei heiduta.

Kuu alguses alustasid metsanduspoliitika vastast kampaaniat keskkonnaühendused, järgnes saja ühe mõjuka kultuuritegelase avalik pöördumine ning petitsioonikeskkonnas algatatud allkirjakogumine, millele on hetkel käe alla pannud üle viie tuhande inimese.

Rahvas koguneb homme keskkonnaministeeriumi ette, kus piketi korraldajad Züleyxa Izmailova ja Linda-Mari Väli esinevad selgitavate kõnedega. Keskkonnaministeeriumile antakse üle aasta puupea tiitel, millega kaasneb kunstnik Edward von Lõnguse mastaapne kunstitöö.

Kolmeeverand kaks alustab rahvas rongkäiku keskkonnaministeeriumi eest Riigikogu ette. Teel jagatakse lendlehti ning informeeritakse inimesi praeguse metsanduspoliitika ohtudest.

Pool kolm annavad Toompeale kogunenud pikettijad Riigikogu saadikule Rainer Vakrale üle 101 kultuuritegelase koostatud avaliku kirja ning tuhandete inimeste allkirjastatud petitsiooni, millega nõutakse säästvamat metsanduspoliitikat, kodanike kaasamist poliitilisse otsustusprotsessi ning keskkonnaministeeriumi tegevuse riiklikku uurimist, selgitamaks välja, kes täpselt ja millistel põhjustel on vastutavad jätkusuutmatu ja elurikkust ohustava metsanduspoliitika eest.

Viisi võtavad üles Indrek Tammoja ja Marten Kuningas.

Riigimetsa majandamise keskuse Valgamaa metskonna metsaülem Risto Sepp arvas eelmisel nädala, et mure metsade üleraie pärast on üle pingutatud. «Muudatuste taga on tõsised uurimused. Kui inimesed korjavad allkirju, peaks seal olema ka vastupidised faktid välja toodud, mitte ainult emotsioonid,» kinnitas ta Valgamaalasele.

Enda metskonna näitel julges mees kindlalt väita, et mingit üleraiet vähemalt Valgamaa riigimetsas ei toimu. «Kui inimene näeb, et kusagil majandatakse, võib talle tõesti jääda mulje, nagu igal pool raiutaks, aga tegelikult teises kohas ei raiu me üldse.» Kokkuvõttes kasvavat tema sõnul mets maakonnas kiiremini, kui seda maha jõutakse võtta.

Ka ligi 350 kohalikku metsaomanikku koondava Valgamaa metsaühistu juhatuse esimees Atso Adson pidas seadusemuudatuse ümber tekkinud kära pigem tühja vahu ajamiseks. «Omanikud ei ole nii pahatahtlikud, et võtavad metsa maha ja kogu lugu. Üldiselt ikka lähtutakse metsa majandades tulevikku vaatavast ja kainest mõistusest.»

Kuigi mees tunnistas, et kindlasti leidub üksikuid puhtalt omakasu peal väljas olevaid metsaomanikke, on neid tema hinnagul võrreldes aastakümnete taguste aegadega kõvasti vähemaks jäänud. Isegi kui seadusemuudatus annaks neile vabamad käed, poleks Adsoni arvates toodangut niikuinii kuhugi müüa. «Paberi-, kütte- ja graanuliturg on meil ikka väga nutune ja ega saeveskid palke lõpmatuseni vastu ei saa võtta.»