Väike Jan hakkab loodetavasti peagi kõndima

8aastane Jan on oma huvide poolest üsna tavaline sellises vanuses poiss: mängib videomänge, käib koolis ja kalal. Ainult et kõndimiseks vajab kahe rohmaka kargu abi. Heade inimeste annetuste toel loodab ta need aga peagi nurka visata. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tõrvas elav 8aastane Jan peab erinevalt eakaaslastest karkudel või neljakäpukil ringi liikuma. Tänu annetustele usuvad aga tema pere ja treenerid, et varsti kõnnib poiss juba omal jalal.

Jani lugu algas siin ilmas kaks ja pool kuud varem, kui oleks pidanud. Nimelt tekkis enneaegselt sündinud poisil hapnikuvaegusest põhjustatud ajukahjustus, mis väljendub lihaste kanguses ning peamiselt alakeha puudutavates liikumishäiretes. Kõndima saanuks Jan vaid kulukate teraapiate abiga, mille katmiseks pöördus ta ema Teele Lillipuu aastaid tagasi abipalvega heatahtlike inimeste poole.

Esimesena tõttasid Janile appi MTÜ Naerata Ometi ja Tartu ülikooli kliinikumi lastefond, mille abiga said poisi esialgse ravi kulud kaetud. Lisaks sellele korraldati viis aastat tagasi poisi nimel Tõrva heategevuskontsert «Usun inimeste headusse», mille piletitulust ja annetustest said teraapiad jätkuda.

Jani valis välja lastefond

Pisut enam kui poole aasta eest koputasid Jani uksele aga TV 3 kaamerad ja tuntud telepersoon Kertu Jukkum. Televisiooni vahendusel jõudis Jani ja tema toona veel viimaseid nädalaid lapseootel olnud ema lugu kümnete tuhandete eestlaste kodudesse.

«Kevadel uurisin lastefondilt, kas oleks mõni selline laps, keda saaks aidata ainuüksi rahaga ning nad pakkusid välja Jani. Sõitsin Tõrva ja veendusin, et ta on selleks ideaalne,» rääkis saatejuht ja TV3  avalike suhete juht Jukkum.

Ülekutsega «Jan kõndima» liitusid paljud ning nüüdseks on eesmärk poisi ravikuludeks aastaga 20 000 eurot kokku saada peagi täidetud. Näiteks eile lõunaks oli Jan toetuseks kogunenud 19 281 eurot.

Poisi ja tema emaga mitmel korral kohtunud naisel oli hea meel, et heategevuskampaania on nii lühikese ajaga eesmärgi täitnud. Teisest küljest on tema arvates see summa – 20 000 eurot – ikkagi suhteliselt väike raha, kui jutuks tuleb lapse liikumisvõime taastamine. «Kuidas ikkagi saab nii olla, et seda riiklikul tasemel ei leita?» oli Jukkum pisut üllatunud.

Esimesed sammud tehtud

Teisipäeval külastasime Jani tema kodus parasjagu siis, kui tal oli käsil iganädalane teraapiasessioon Pärnust pärit invasportlase ja terapeudi Randel Peernaga, kes lisaks endale ratastoolist kõndima aidanud juba kümme last. Tõepoolest, nii Peerna, Jani kui tema ema näolt peegeldus optimism – viimase poole aastaga on toimunud tõeline edasiminek.

«Arvan, et kevadel tuleme juba karkudega koolist koju ja peagi ta mul juba kõnnib,» rääkis Peerna Jani jalgadele venitusharjutusi tehes. Nende eesmärk olevat poissi kimbutavate lihaspingete vähendamine. Pärast venitusi ronis Jan ratastrenažöörile väntama: ikka selleks, et jalad tugevaks saaksid ja võhma juurde tuleks.

Hetkel siiski peamiselt kas käpukil või kahe rohmaka kargu abil liikuval Janil olevat ette näidata mitu tähtsat saavutust. Näiteks suudab poiss ennast juba ühe kargu najale püsti ajada ja esimesi samme astuda. Seda aga esialgu hetkedel, kui hirm kõndimise ees ei vaeva. Justnimelt hirm olevat see, millest poiss jagu peab saama.

Võistlus pisiõega

«Füüsiliselt on kõik juba väga hea, aga nüüd on vaja julgust, seda klõpsu peas, et nüüd ma teen ja kõnnin,» rääkis Peerna, kelle arvates võib Janil eesseisvat väljakutset võrrelda väikelaste esimeste sammudega. «Vahepeal ta ongi ennast ära unustanud ja paar sammu astunud,» tõi mees näite.

«Meil ongi perekonnas nüüd väikene võistlus käimas, et kumb enne käima hakkab, kas Jan või ta pisike õde,» naeris poisi ema Teele, kelle jaoks tuli perelisa umbes samal ajal kui käivitus kevadine heategevuskampaania. See on ka üks põhjusi, miks Teele annetuste üle eriti tänulik on. Uue lapse saabumisega oleks varasemad pikad sõidud Janiga Tartu teraapiasse muutnud keeruliseks.

Nüüdseks tegeleb Janiga lisaks Peernale igapäevaselt kaks kohalikku tüdrukut ning vahel käiakse koos ka hipoteraapias ehk hobusega ratsutamas. «See parandab tasakaalu: hobuse kõnnimuster ühtib täpselt inimese omaga,» selgitas Peerna sellise teraapia vajalikust. Kokku kuluvat sellele kõigele ligi 1000 eurot kuus.

Abi tuleb küsida

Vaatamata liikumisraskustele astus Jan sügisel Tõrva gümnaasiumi esimesse klassi ning kuigi poiss võõraste juuresolekul palju rääkida ei soovinud, saime temalt teada, et koolis talle meeldib ja õppimine läheb ka päris hästi. Enda hobideks nimetas Jan malet, videomänge ja kalastamist. Lemmikmuusik olevat aga Tommy Cash.

Jani ema ja Peerna ei kahelnud, et viimaks hakkab poiss kindlasti kõndima – kõik olevat vaid aja ja tahtmise küsimus. «Kui see kord juhtub, saab temast eeskuju kõigile lastele, kellel samasugused liikumishäired,» arvas Teele, kes soovis kõigile temasarnastele emadele edastada üleskutse: «Abi tasub alati paluda, sest see võib muuta päris palju.»

Kuidas saab Jani aidata?

helistades 900 5025, annetad 5€

helistades 900 5100, annetad 10€

helistades 900 5500, annetad 50€

Tee ühekordne annetus Tartu Ülikooli kliinikumi lastefondi, lisades selgitusse märksõna «Jan kõndima»

Swedbank EE682200221015828742

SEB EE261010220014910011

Danske EE403300334408530000

Nordea EE791700017000285384

LHV EE527700771000610813