/nginx/o/2016/12/16/6179953t1h0432.jpg)
ÜRO pagulasameti (UNHCR) uuringu kohaselt on Eesti pagulaste lõimimisega hästi hakkama saanud ning siinsed pagulased soovivad saada esimesel võimalusel iseseisvaks ja sotsiaalselt lõimuda.
Uuringu kohaselt on Eesti pagulaste lõimimisega hästi hakkama saanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
UNHCRi uuring "Pagulaste lõimumine Eestis: osalus ja võimestamine" kaardistas pagulaslõimumist puudutavaid seadusi, arengukavasid ning teenuseid Eestis, teatas BNS-ile siseministeerium. Sarnaselt Lätis ja Leedus läbiviidud uuringutega kaasati kaardistusse ka pagulastega tegelevad ministeeriumid, asutused ning peeti grupiarutelusid Eestis varjupaika saanud pagulastega.
Uuring kinnitas, et Eestis rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate õigused vastavad rahvusvahelistele ja Euroopa standarditele. Samuti on Eesti teinud väga lühikese aja jooksul kiiduväärt samme seadusandluses ning praktilises koostöös asutuste ja sotsiaalpartnerite vahel, et võtta vastu Euroopa Liidu rändekava alusel Eestisse saabuvad pagulased.
Uuringu kohaselt soovivad Eestis elavad pagulased panustada ühiskonda ja majandusse, õppida eesti keelt ning saada esimesel võimalusel iseseisvaks ja sotsiaalselt lõimuda.
Intervjuudes osalenud pagulased tõid välja, et üldkasutatavatele teenustele ligi pääsemiseks ja kohaliku elanikkonnaga kontakti saamiseks on palju abi tugiisikuteenusest. Samas tõdeti, et praktikas on pagulastel sageli raskusi elukoha, tõhusa keeleõppe ja oma kvalifikatsioonile vastava töö leidmisel ning ühiskonnaelust osavõtmisel.
Kokkuvõttes tõi uuring välja, et Eestis on praegu olemas toimiv raamistik pagulaste vastuvõtmiseks ja lõimimiseks ning et ametiasutuste omavaheline koostöö on pagulaste lõimumise toetamisel olulise tähtsusega.
Uuringu viis läbi UNHCR koostöös kohaliku konsultandi, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, kultuuriministeeriumi, Johannes Mihkelsoni Keskuse ja MTÜ Eesti Pagulasabiga. Uuring viidi läbi 2016. aasta jaanuarist novembrini.
Eesti on rahvusvahelist kaitset andnud alates 1997. aastast. Kuni 2016. aastani on Eestis varjupaika taotlenud kokku 899 inimest, kellest 314 on saanud rahvusvaheline kaitse. Enim Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimesi on pärit Ukrainast, Venemaalt, Süüriast, Sudaanist ja Iraagist.