Toiduliit kutsub üles eelistama pidulaual eestimaist

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõulutoit. Foto on illustratiivne.
Jõulutoit. Foto on illustratiivne. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Toiduliidu juht Sirje Potisepp kutsub kõiki Eestimaa peresid ja sõpruskondi katma eesseisvatel pühadel pidulaud ennekõike kodumaise toidukraamiga, et teha nii oma panus eestimaise toidutootmise jätkusuutlikusse.

Tema sõnul on jõulud ja aastavahetus toidutööstustele kõige kiirem aeg, mil iga tööstuses töötav inimene pingutab selle nimel, et poelettidel oleks saadaval võimalikult rikkalik valik kvaliteetset ja maitsvat kodumaist toidukaupa.

«Seetõttu palumegi jõuluvanalt kingiks ennekõike seda, et igas Eestimaa kodus oleks pidulaud kaetud kodumaise toiduga – see on kõige suurem teene neile inimestele, tänu kellele püsib kodumaine toidutootmine elujõulisena,» tunnistas Potisepp. 

Liidu juhi sõnul on Eesti toiduettevõtete tootevalik sedavõrd lai, et võimaldab pakkuda nii traditsioonilist jõulupraadi ahjuliha, verivorstide ja hapukapsaga kui ka mitmekülgset menüüd peenema maitsega gurmaanidele. Tema sõnul ei pea pettuma ka need, kelle eelistus on saata vana aasta ära eksootilisemate maitsete seltsis.

«Kodumaised toidutootjad on hankinud viimaste aastate jooksul hulgaliselt inspiratsiooni igast maailma nurgast, mistõttu on liha ja kastmete lett muutunud tõeliseks maailma köökide väljapanekuks. Igaüks leiab midagi põnevat, millega oma pidulisi üllatada,» kinnitas Toiduliidu juht.

Potisepa sõnul näitavad viimased uuringud, et 88 protsenti inimestest eelistab tarbida kodumaist toitu. Samas jääb kodumaise toidu ostukäive kauplustes sellele numbrile veel alla. See tähendab, et ühel või teisel põhjusel siiski kodumaine toit ostukorvi ei jõua.

«Meie tarbija on väga hinnatundlik ja kulukal pühadehooajal ostavadki paljud kaupu ainult kollaste kampaaniasiltide järgi, mispuhul jääb päritolumaa tagaplaanile. Samas on hinnavahe tihti kõigest mõni sent, mistõttu soovitame inimestel keskenduda sildi värvuse asemel tegelikule numbrile ja sellele, mis peitub numbri taga – meie omad Eesti inimesed,» rõhutas Sirje Potisepp.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles