/nginx/o/2016/11/24/6106073t1h547b.png)
/nginx/o/2016/12/16/6178437t1h0f27.jpg)
Koolides duši- ja tualettruumide olukorda uurinud terviseamet hindas haridusasutustes hügieenitingimusi üldiselt heaks.
Tualettpaberi puudumine ja ebameeldiv hais koolivetsus häirivad õpilasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tualetid, duširuumid ja pesemiskohad vastasid uuringuga hõlmatud 132 koolis üldjoontes nõuetele, ruumid olid puhtad ja varustatud hügieeni tagamiseks vajalike vahenditega.
Koolide 8.–12. klasside õpilaste seas läbi viidud küsitlustest selgus, et ka suurem osa vastanutest oli kooli tualettruumide, duširuumide ja kätepesu võimalustega üldiselt rahul – nii vastas 63–84 protsenti noortest.
Valgamaal vastas küsitlusele 125 õpilast. "Ankeetküsitlusele vastanud õpilastest Valgamaal 65% oli rahul kooli WCga, kätepesu võimalustega koolis oli rahul 67% vastanutest ja rahulolu kooli duširuumiga avaldas üle 62% lastest. Rahulolematuse põhjused üle Eesti olid üsna sarnased," täpsustas terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.
Õpilaste vastuste põhjal võib öelda, et koolides üle Eesti on neile tagatud võimalused isikliku hügieeni pidamiseks. 87 protsenti õpilastest kinnitas, et kraanikausi juures on olemas vahendid käte kuivatamiseks.
Kätepesu harjumustega õpilaste hulgas võib uuringu põhjal rahul olla, kuna tervelt 94 protsenti vastanutest märkis, et peseb koolis käsi. Need kuus protsenti, kes käsi ei pese, ütlesid, et neil puudub vastav harjumus või ei tunne nad selle järele vajadust.
56 protsenti küsitletutest väitis, et ei kasuta kooli tualetti iga päev. Peamiste puudustena toodi välja tualettpaberi puudumine ja ebameeldiv hais. Põhjustena nimetati veel, et ei armastata avalikke tualette, sest seal on kambad, puudub privaatsus, WC on külm või kabiini lukk katki.
Kooli duširuumi kasutatakse peamiselt pärast kehalise kasvatuse tundi – nii vastas 53 protsenti noortest. Pool vastanutest ei pese end pärast kehalise kasvatuse tundi puhtalt ajanappuse tõttu. Ajapuuduse kõrval toodi takistavate teguritena välja veel ruumipuudust, külma vett, nõrka veesurvet, privaatsuse puudumist, halba ventilatsiooni ja muud taolist.
Koolide tervisekaitsenõuete, sealhulgas hügieeninõuete vastavust kontrollib terviseamet igal aastal. Vaatluse tulemused näitavad tingimuste pidevat paranemist.
Uuringus osalenud 132 koolihoonest 52 hoonet olid vanemad, kui 50 aastat, neist 19 on tunnistatud miljööväärtuslikuks või on muinsuskaitse all. Vanuses 31–50 aastat oli 42 koolihoonet. 30 koolihoone vanus oli 11–30 aastat. Neli kooli asuvad uutes kuni 10 aasta vanustes hoonetes.