Koer kimbutab nii pererahvast kui naabrit

Kuigi Bosse ei tundunud oma koduõel ringi jalutades otseselt ähvardav, soovitas talus elav Olev ajakirjanikul igaks juhuks autos püsida. Foto: Taavi Niittee

Tõlliste valla elanik on hädas naabertalust pärit hulkuva koeraga, kes ähvardab nii mehele kui tema eest hoolitsejale hambad säärde lüüa. Ka omanikud on loomalt hammustada saanud.

Tõlliste vallas Väljakülas elava Uno (perekonnanimi toimetusele teada) sõnul algas kõik umbes kuu aja eest, kui tema õuel hakkas käima naabrimehe suur ja agressiivse hoiakuga koer. Kuna Uno on ühest silmast pime ning ka teise nägemine kiita ei ole, takistas mööda tema hoovi luusiv, urisev ja hambaid näitav koer mehel isegi välikäimla külastamist.

Nägemispuude tõttu ei ole üksinda elav Uno võimeline ka poes toidukraami järel käima. Selles osas on teda siiani aidanud lahke naistuttav, kes majast poole kilomeetri kaugusel asuvast bussipeatusest jalgsi tulles mehele süüa ja muid tarbeid toob. Pidevalt ümbruskonnas hulkuv ja kuri koer olevat aga nüüdseks ka mehe viimase abistaja ära hirmutanud.

Pöördus viimases hädas politsei poole

«Kolm päeva olen konstaablile helistanud ja alles täna viimaks käis koha peal,» rääkis Uno möödunud neljapäeval. Samas ei olnud tema sõnul ka korrakaitsja midagi tarka öelda osanud, kuna seaduse järgi ei saa ametivõimud sekkuda enne, kui viga ei ole tehtud inimesele või tema varale. Hulkuva koera asjus soovitati Unol valla jutule pöörduda.

Nii ka mees viivitamatult tegi ning kohale saadeti Tõlliste vallavalitsuses muu hulgas hulkuvate koerte probleemiga tegelev Leino Laul. «Minu vastu ta kuri ei olnud, võttis peo pealt kaasa võetud kohukese ja liputas saba,» kirjeldas Laul naabertalus kohatud koera. Samas ei olevat looma agressiivse iseloomuga tema teada rahul ka pererahvas.

Nimelt olevat kõnealune kaukaasia verd krants nimega Bosse ketist lahti pääsenud juba enam kui kuu eest ning kõik katsed teda tagasi ketti panna olevat lõppenud hambajälgedega omanike käel. Ühel viimasel korral, kui Bosset üritas kammitseda meheeas perepoeg, oli hammustuse ravimiseks vaja läinud lausa kiirabi teenuseid.

Kuigi koera peremehega ei ole Valgamaalasel õnnestunud kontakti saada, rääkis temaga majapidamist jagav vend Olev, et tõepoolest on koera käitumine olnud selline, et mõte tema magamapanekust mõlgub kõigil mõttes. «Mina olen saanud hammustada, vennapoeg sai hammustada – me kõik räägime talle (peremehele – toim), et kaua see kestab,» oli mees silmanähtavalt nördinud.

Koeraomanikel külas käinud Laul kinnitas, et tema on hoiatuse koer lähiajal ketti panna edastanud. «Esialgu piirdusin sõbraliku vestlusega, aga kui probleem jätkub, pöördume Valga loomade varjupaiga poole, et koer kinni püüda või kui vaja, magama panna.»

Laul tunnistas, et seaduse järgi ei ole lubatud omaniku loata looma surmata. Küll võivad varjupaiga töötajad hulkuva koera kinni püüda, misjärel on omanik sunnitud katma sellega seonduvad kulud.

Mõne päevaga midagi muutunud pole

Teisipäeva õhtul väitis Uno, et hulkuv koer on endiselt lahti ning tema õuel ringi luusimas. «Korra käis ka Olev siin, raudtoru käes, koera koju kupatamas,» märkis Uno. Mees olevat talle tunnistanud, et loom olevat talle paari päeva eest jälle hammastega kätte hüpanud. Haavadest päästis mehe vaid paks riietus.

Kuna koera peremees Uno kõnedele enam ei vasta, saatis Uno Olevi kaudu naabrimehele kirja, kus tema mure kurja koera pärast must valgel kirjas. «Panin talle südamele, et ta selle koeraga midagi ette võtaks, enne kui tal endal kõri läbi näritakse,» rääkis Uno, kes käivat nüüdsest oma välikäimlas, vigel peos. «Kui vaja pistan (koera – toim) läbi, ennast ära pureda ma igatahes ei lase.»