Valgamaal mälestati Vabadussõjas võidelnuid ja langenuid

Tänasel Vabadussõja relvarahu mälestusüritusel Valgas Metsa tänava kalmistul Vabadussõja mälestusmärgi juures meenutati Eesti Vabariigi püsimise eest võidelnud sõjamehi ja avaldati lugupidamist langenuile.

Päevakohase sõnavõtuga esines Valga isamaalise kasvatuse püsiekspositsiooni pedagoog-projektijuht Esta Mets, kes meenutas kuperjanovlaste ja nende juhi Julius Kuperjanovi panust Vabadussõjas. «Iga ajastu sünnitab oma kangelased. Suured pöörded rahvaste elus ja ajaloos on tingitud tervest reast pisiasjadest,» nentis Mets.

Ta tõdes, et tänapäevale on omane globaliseerumine ning rahvusele ja rahvuskultuurile nii suurt tähelepanu ei pöörata.

«Olgem maailmakodanikud, kuid ärgem unustagem oma juuri ja päritolu – see on meie identiteet. Kui inimene kaotab identiteedi, kas ta on siis valmis ennast ohverdavateks kangelastegudeks, nagu need noored mehed, kes Vabadussõtta läksid? Südamest loodan, et jätkub rahuaeg. Rahu on nagu taim, mille eest peab hoolt kandma,» rääkis Mets.

Valga linnapea Kalev Härk sõnas, et kuigi Vabadussõjas jäi palju mehi mulda ning oli draamat ja traagikat, oli tänane päev 97 aastat tagasi eeslastele rõõmupäev, sest saavutati rahu. «Oma vabadust ja riiki tuleb kaitsa ja olla valmis kaitsmiseks. Selleks tuleb õpetada oma lapsi, hoida oma kodu ja kodukohta, sest kindlustunne algab kodust,» rõhutas Härk.

Valga maavanem Margus Lepik arutles oma sõnavõtus vabaduse üle. «Kuigi elame vabal maal, ei ole üksikisik kunagi täiesti vaba, meil on kohustused lähedaste, sõprade ja töökaaslaste ees. Vabadus kaob siis, kui kartus muutub hirmuks. Ka tänases maailmas on kohti, kus tuntakse pidevat hirmu,» nentis maavanem.

Lepiku sõnul peame olema õnnelikud, et elame vabal maal ega pea tundma hirmu. «Eestis on hea elada. Meie kõigi ülesanne on seda hoida ja meenutada neid, kes meie vabaduse eest oma elu andsid.»

Vabadussõja mälestussamba jalamile asetasid pärjad maavalituse, linnavalitsuse, Kaitseliidu, päästeameti, Memento ja militaarmuuseumi esindajad. Mälestusüritusele oli kohale tulnud paarkümmend inimest.

Vabadussõjas langenuid mälestati sõnavõttude ja pärgade asetamisega ka Otepää Vabadussamba juures peetud mälestuspäeval.

Maakonna kolmandas linnas Tõrvas täna spetsiaalset mälestusüritust aga ei toimunud. "Kindlasti meenutab seda aastapäeva aga igaüks oma südames ja mõtetes," kinnitas linnapea Maido Ruusmann.

Täna kell 10.30 tähistati üle Eesti vaikuseminutiga 97 aastat tagasi kehtima hakanud Vabadussõja relvarahu ning mälestati Eesti vabaduse eest langenuid. 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid relvad Vabadussõja lahinguväljadel, kui pärast 402 päeva kestnud vaenutegevust lakkas sõjategevus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.

Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritle ja vabatahtlikele 74 505 võitlejat. Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist pea 4000 otseses lahingutegevuses.

Relvarahu aastapäeva tähistati kirikukellade helinaga üle kogu Eesti ja vaikuseminutiga raadioprogrammides. 3. jaanuar on lipupäev, mil kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud heiskavad Eesti lipu. Seda võivad teha ka eraisikud.