Valka soojuse hind on konkurentsivõimeline

Eesti Energia tütarfirma Enefit elektri ja soojuse koostootmisjaam Valka linnas Lätis. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valgamaalases 3. jaanuaril ilmunud artikkel «Suured soojaarved šokeerivad piirilinna elanikke» sisaldab eksitavaid väiteid.

Enefit Power and Heat Valka SIA (edaspidi Enefit) ehk Eesti Energiale kuuluv Valka energiaettevõte tähistab tänavu sügisel viienda soojus- ja elektrienergia tootmisaasta täitumist. Energiat oleme sel perioodil tootnud põhiliselt koostootmisjaamas biomassist, mis üheaegselt nii keskkonnasõbralik kui efektiivne.

2012. aasta sügisel Läti presidendi osavõtul pidulikult käivitatud Valka koostootmisjaam on Läti moodsaim soojuse- ja elektrienergia koostootmise jaam. Viimased viis aastat on näidanud, et Valka jaam on olnud paljude Läti väikeste koostootmisjaamade etalon, samuti on Valka rajatud jaam olnud ehitustehniliselt eeskuju teiste elektrijaamade rajamisel Lätis.

Lauktehnika piirkonda Enefit ei küta

Valka linnavalitsusega on Enefitil kehtiv pikaajaline kaugkütte tagamise leping. Valka linn on olnud meile esimestel aastatel mõistev partner, kui jaamas olid üksikud rikked. Viimastest aastatest saame samuti välja tuua konstruktiivset koostööd nõudliku tellija ja energiamüüja vaatest, mõlemad on olnud huvitatud efektiivsemate tootmislahenduste kasutuselevõtmisest Valkas.

Mainitud artiklis tuuakse näide Lauktehnika rajooni kolmetoalise korteri kütte hinnast. Valka Lauktehnika rajoon ei ole ühendatud sama kaugküttetrassiga, kuhu Enefit soojusenergiat annab. Linnavalitsuse initsiatiivil on Valkas siiski proovitud leida lahendust ka Lauktehnika piirkonnas kaugkütte tootmishindade stabiliseerimiseks. Linnavalitsus on küsinud ka Enefitilt analüüsi, selgitamaks välja, kas ja kuidas saaks linnale tekkivaid kulusid alandada.

Oleme Enefiti poolt analüüsinud võimalikku soojatoru investeeringut Lauktehnika rajooni, mis ühendaks nimetatud piirkonna kaugküttevõrgu Enefiti poolt varustatava võrguga.

Analüüs näitab, et praegu tarbitava soojuskoormuse puhul ei ole võimalik ilma investeeringutoetuseta uut kaugküttetrassi rajada. Samas aitaks Lauktehnika ühendamine Enefiti varustatava kaugküttevõrguga linnal oluliselt vähendada eraldiseisva ja kuluka katalamajas toodetud soojuse hinda. Samuti aitaks see vähendada ka üle Valka kehtivat tsentraalset sooja hinda.

Valka soojuse hind on konkurentsivõimeline

Enefit on praegu soojusega varustamas enamikku Valka linnast, välja saab tuua ka seda, et soojuse hind Valkas on korrektselt võrrelduna nii Lätis kui osalt Eestis igati konkurentsivõimeline. Valka linna pakutav lõppkliendihind ei ole Lätis piirkonna kõrgeim, pigem piirkonnas kehtivatest hindadest natukene madalam.

Näiteks Rujienas on toasooja lõppkliendi hind 54,57, Gulbenes 55,71, Aluksnes 57,75 ja Smiltenes on 59,61 eurot/MWh. Valkas on Enefiti hind koos linnavalitsuse omandis olevate katlamajade ja kaugküttetrasside kuludega kokku 54,05 eurot/MWh. Kui terve Läti kontekstis võrrelda, kuulub Valkas pakutav toasooja hind lõppkliendile keskmiste hulka.

Võrdluseks Eestiga saab välja tuua, et Valkaga sarnane hind ei ole erand ka Lõuna-Eestis, kus näiteks Tõrvas on toasooja hind 55,48 ja Võrus 55,27 eurot/MWh.

Erinevaid võrdlusi tehes tuleb objektiivsuse huvides arvestada ka erinevaid olusid riikide vahel. Kui on soov Eestiga paralleele tõmmata, tuleb silmas pidada, et Eesti alustas investeeringuid katlamajade ja soojatrasside uuendamisse üle kümne aasta tagasi. Suuremad uued koostootmisjaamadki on varsti töötanud pea kümme aastat.

See tähendab, et pankadele on ka enamik nende ehitamiseks vajalikust pangalaenust tagasi makstud, mistõttu on lõppkliendile võimalik soodsamat hinda pakkuda.

Kui Valga ja Valka kaugkütte lõppklientide hindasid omavahel võrrelda, kehtib eelnev ka siin. Valgas on biomassikatlamaja rajatud juba üle kümne aasta tagasi. Lisaks on üle Eesti väga palju investeeritud kaugküttetrasside uuendamisse ja eelisoleeritud torude kasutuselevõttu.

Lätis ja ka Valkas ei ole seni mastaapselt kaugküttetorude renoveerimisse investeeritud ning see hoiab ka soojuse kaod kõrgematena. Kui Lätis avanevad investeeringutaotluste voorud, on võimalik linnavalitsusel kindlasti ka nende võimalused läbi kaaluda, sest Valka kaugküttevõrk kuulub linnale.

Pisut tulevikku vaadates saan öelda, et iga aasta edasi, kus laenuraha on rohkem tagasi makstud, on võimalik ka linnavalitsusele müüdavat kaugkütte hinda läbirääkimiste teel muuta. Kuid kindlasti on vajalik Eestiga sarnasesse seisu jõudmiseks Lätis palju investeerida ka kaugkütte trasside renoveerimisse ja võtta laialdasemalt kasutusele väikekatlamajadest efektiivsemat kaugkütet.