Valgamaalase juubelit kajastati ka piiri taga

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
6. jaanuari Ziemeļlatvija
6. jaanuari Ziemeļlatvija Foto: Jaan Rapp / Valgamaalane

Eilne maakonnalehe juubeli puhul korraldatud Valgamaalase lahtiste uste päev leidis kajastust ka piiri taga – Põhja-Läti ajalehe Ziemeļlatvija veergudel.

Naaberriigi ajalehest käis kolleege õnnitlemas kolmeliikmeline esindus: peatoimetaja Ingūna Johansone, ajakirjanik Inga Karpova ja reklaamiosakonna müügispetsialist Līga Orleana.

Pidustuste keerisesse satuunud Karpova kasutas kohe võimalust sellest ka lugu teha. Lisaks toimetuse töötajatele vestles ka parasjagu kohal viibinud lehelugejatega. «Mida te Valgamaalasest arvate,» pöördus ta Maie Smitke poole. «Hea leht, lapsest peale olen lugenud,» kinnitas proua. «Kas te usute, mida ta kirjutab?» tuli järgmine küsimus. «Ikka usun,» vastas proua.

Üheskoos kohvi juues ja magusat mekkides tuli jutuks ka elu kahel pool piiri. Nii Johansone kui Karpova leidsid, et mõneski mõttes on Eestis elu parem. «Näiteks ravikindlustuse saamine on Lätis palju keerulisem,» väitis Johansone. «Ja seadused muutuvad meil kogu aeg – stabiilsust on vähe.»

Reporter Sirje Lemmiku kaasabil võrreldi ka kahe riigi maksukoormust ja sotsiaalsüsteemi. «Mina saan kahe lapse pealt toetust 33 eurot, teie saate aga juba esimese pealt 50 eurot,» oli Karpova omajagu kodumaa üeale nördinud.

Johansone käis naljatlevalt välja ka mõtte, et kuna hulk Läti elanikke juba nagunii end Eesti Töötukassas arvele on võtnud, võiksid ju kõik valkalased end Valga linna elanikuks registreerida – seda enam, et vaba elamispinda piirilinna Eesti poolel jätkub. «Siis oleks me tõeline vaatamisväärsus – linn ilma elaniketa.»

Valgamaalase tegevtoimetaja Jaan Rapp rõhutas, et tegelikult on ka Eestis omajagu probleeme, millest ka Valgamaalane kirjutab. «Aga kui Inga helistab ja talle Eesti elust räägin, jääb küll tihti mulje, et meil läheb paremini. Võib seega öelda, et ta mõjuba nagu omalaadne antidepressant.» Viimane mõte meeldis kolleegidele Läti lehest sedavõrd, et nad panid selle oma leheloo alapealkirjaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles