Terviseameti andmetel on tänavusel haigestumishooajal grippi haigestumine nõudnud juba 14 inimese elu, intensiivravi on vajanud 48 inimest.
Gripp on nõudnud juba 14 inimese elu
19. jaanuar 2017, 10:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pöördunute arv nädalaga oluliselt ei muutunud. Arstiabi vajas aasta teisel nädalal ehk 9.–15.jaanuaril 5501 inimest, neist veidi üle 34 protsendi olid lapsed.
Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal langes eelmisel nädalal gripitaoliste haigestumiste 11 protsendi võrra. Grippi haigestumine langes kõikides vanusrühmas, üksnes koolilaste seas püsis see samal tasemel.
Kahe järjestikuse nädala grippi ja gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestumuse trendi analüüsides võib öelda, et grippi haigestumine on stabiliseerunud, kuid püsib veel suhteliselt kõrgel tasemel. Grippi haigestumise vähenemisest on siiski veel vara rääkida, sest grippi haigestumuse intensiivsust võib endiselt hinnata keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks, märkis terviseamet.
E-Tervise SA täpsustatud andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 362 patsienti, neist peaaegu 60 protsenti on olnud üle 65-aastased ja 18,9 protsenti tööealised patsiendid. Lapsi vanusrühmas 0-4 oli hospitaliseeritute hulgas 25 protsenti.
Üheksa haigla edastatud andmetel on hooaja algusest vajanud gripi tõttu intensiivravi 48 inimest, neist kaks last, kaheksa inimest vanuses 20-64 eluaastat, ülejäänud 38 olid vanemad kui 65 eluaastat.
Üks intensiivravile sattunu oli väidatavalt enne terve, kahe inimeste kohta andmed puudusid, ülejäänud 45 inimest ehk 93,7 protsenti kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka olemasolevate krooniliste haiguste tõttu. Andmed intensiivravile sattunute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud. Kaasuvatest haigustest olid esikohal kardiovaskulaarsed- ja kopsuhaigused.
Üheksa haigla poolt on täpsustatud andmetel gripi tõttu surnud sel hooajal 14 inimest, neist üks seitsmekuune laps, ülejäänud on olnud vanemaealised patsiendid vanuses 65+. Seitsmekuune laps kuulub riskirühma vanuse tõttu, kuid oli väidetavalt eelnevalt terve. Vanemaealised patsiendid kuulusid kõik gripi suhtes riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud.
Hüppeline gripist tingitud surmajuhtude kasv ei ole seotud ringlevate gripiviiruste virulentsuse ega ohtlikkusega. Selle taga on paranenud koostöö haiglatega, nimelt kasvas andmeid edastavate raviasutuste hulk seniselt viielt haiglalt üheksale, märkis terviseamet.