/nginx/o/2014/02/05/2798236t1hcf00.jpg)
Eelmisel aastal tappis Atria oma Valga tapamajas 100 714 siga, millest tapateenus moodustas veerand ehk 25 403.
Atria tapamajas töödeldi esimest korda üle 100 000 sea
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tapetud sigade aastane maht ületas esimest korda 100 000 piiri ning tapateenuse maht kasvas eelmise aastaga võrreldes hüppeliselt, ligi 11 000 sea võrra. Kokku töötles tapamaja umbes 9,3 miljonit kilogrammi liha, millest 8,1 miljonit oli sealiha ning 1,2 miljonit veiseliha.
«Suutsime raskel ajal tapamahtusid suurendada ning püstitada uue rekordi. Sõltumatud seakasvatajad, kes varem realiseerisid rohkem elusloomi, olid eelmisel aastal sunnitud oma väiketootmise elus hoidmiseks sigu rümpadena realiseerima,» märkis Atria Eesti ASi juhatuse esimees Olle Horm. «Huvitav oli see, et paljud väiketootjad olid sellises olukorras esimest korda.»
«Eesti sealiha omavarustatuse tase on tänaseks 80–85 protsendi juures, mis tähendab, et kõigile ettevõtetele kodumaist sealiha ei jätku,» selgitas Horm. «Siiani imporditakse massiliselt nii külmutatud liha kui ka elussigu. Loodame, et olukord lihaturul liigub vaikselt paremuse poole. Kahjuks võtab Aafrika seakatku tekitatud august taastumine aega veel aastaid.»
«Sigade arvukus Eestis on küll oluliselt vähenenud, kuid kätte on jõudnud hetk, kust olukord saab ainult paremaks minna,» tõdes Horm.
«Eestlased söövad hea meelega kodumaist sealiha ning on selle üle ka uhked, kuid kahjuks hakkavad odava sealiha ajad läbi saama. Euroopa tootjad on leidnud endale uued ekspordikanalid, mis võimaldab ka Eesti seakasvatajatel tooraine eest kallimat hinda hakata küsima. Selle mõju Eesti majandusele üldiselt on kahtlemata positiivne, kuid tarbijatele tähendab see peatset sealiha hinna kallinemist,» lisas Horm.