/nginx/o/2015/11/25/4736271t1h5db4.jpg)
Valitsus leppis eilsel kabinetinõupidamisel kokku eripensionite reformis, kaotades 2020. aasta 1. jaanuarist kaitseväelaste, prokuröride, politsei- ja piirivalveametnike eripensionid.
Eripensioni saajate hulk väheneb oluliselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muudatus puudutab inimesi, kes asuvad teenistusse pärast 1. jaanuari 2020. Kõik praegused kaitseväelased, prokurörid, politseinikud ja piirivalvurid ning 31. detsembrini 2019 ametisse astuvad inimesed saavad eripensioni seniste reeglite alusel.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul muutub reformijärgselt olukord õiglasemaks: «Eripensione rakendati omal ajal, et kompenseerida riigiteenistujate väikest palka, kuid kuna tänapäeval on pilt teine, pole pensionite osas inimeste ebavõrdne kohtlemine õigustatud.»
Sotsiaalministeerium peab ette valmistama vastava seaduse eelnõu ja esitama selle aprillis valitsusele.
Eripensionite analüüs toob välja, et praegune süsteem on riigile iga aastaga järjest koormavam, see on ebavõrdne ja teiste pensionäride suhtes ebaõiglane. Samuti ei ole uuringute järgi eripensionid noortele elukutse valikul enam oluline motivaator.
Eripension on oluliselt suurem tavalisest pensionist. 2015. aastal oli keskmine prokuröripension 1759 eurot, politseiametniku pension 676 eurot ja kaitseväepension 635 eurot. Tavaline keskmine vanaduspension oli samal ajal 375 eurot. Teatud juhtudel hakatakse eripensione maksma 50.–55. eluaastast.
Eripensionid loodi 2000. aastate alguses. Need on kaotatud kohtunikel, riigikontrolöril, õiguskantsleril, Riigikogu liikmetel, samuti on kaotatud avaliku teenistuse alusel makstav pensionilisa. Eripensionid on säilinud politseil, kaitseväel, prokuratuuril ja Eesti Vabariigi presidendil.