Vabatahtlikud omandasid teadmisi kultuuridevahelistest erinevustest

Koolitusel õppisid erinevast kultuuriruumist pärit inimestega oskuslikult käituma vabatahtlikud Valgast, Võrust, Sillamäelt, Raplast ja Põlvast. Foto: Tiit Loim/Valgamaalane

Eesti Punase Risti vabatahtlikud osalesid täna islami, Aasia usundite ja judaismi poolt domineeritud kultuuride eripärasid tutvustaval koolitusel, mis aitab sealt pärit inimestega oskuslikult käituda.

Pühajärve Spa ja Puhkekeskuse konverentsikeskuses toimunud koolitusel tutvustasid kaugete kultuuride kombeid Tartu Ülikooli islamistika lektor Elo Süld ja süstemaatilise usuteaduse lektor Roland Karo. Koolitus oli üks neljast, kus Punase Risti vabatahtlikud, keda Eestis on umbes 250, õpivad oskuslikku käitumist erinevatest kultuuriruumidest pärit inimestega. Eelmine koolitus toimus Tartus ning järgmised Pärnus ja Narvas.

Et kogu materjal ei mahu ühte artiklisse, on siinkohal välja toodud noppeid peamiselt islamit puudutavast ettekandest. Süld rääkis islami põhijoontest, kultuurilistest omapäradest ja meditsiinilistest tabudest.

"Islamimaailmas lapsest peale kasvab moslem arusaamaga, et ükskõik mis ma teen, sellel on tagajärg minu jaoks sellele, mis tuleb pärast surma," rääkis Süld.

Sellest, mis tuleb pärast surma, kirjutab Koraan väga põhjalikult. Põrgu on karistusasutus, kus karistuse kandmise järel on võimalik pääseda Paradiisi, kuigi mõned jäävad põrgusse igavesti. Paradiis pole koht, kus kohtuda Jumalaga, vaid seal saad tasu selle eest, kuidas elasid. Seal on ilusad aiad, head toidud, joogid, riided, mugavus. Seetõttu on erinevad rituaalid ja traditsioonidest kinni pidamine islamiusus eluline küsimus.

Süld tõi välja, milliseid muutusi on islamiusu küsimused kaasa toonud Euroopas. Näiteks Suurbritannias tegutsevad šaria kohtud ehk nõukojad, mis lahendavad moslemitevahelisi ja usku puudutavaid küsimusi, milles lääne kohtusüsteem ei saa neid aidata. Islamiriikide jaoks on näiteks Suurbritannias lahutanud naine ikkagi abielus ja endisest abikaasast erineva mehega islamiusulisse riiki minnes võib teda halvemal juhul oodata abielurikkuja saatusena kividega surnuksloopimine. Moslemite omavahelisi kohtuasju arvestab oma praktikas üha enam ka Saksamaa kohtusüsteem.

Üks islami eripära on, et ühel mehel on korraga lubatud abielus olla nelja naisega. Lahutus on kerge: kui kolm korda ütled naisele, et temast lahutad ja hoiad naisest eemale ka voodis, oledki lahutatud. Seejärel ümber mõeldes aga naist enam lihtsalt tagasi ei saa. "See naine peab olema kellegi teisega abielus, lahutama, ja siis sa võid selle naise tagasi võtta," rääkis Süld.

Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetooli islamistika lektor Elo Süld. Foto: Tiit Loim/Valgamaalane

Naised ja mehed on islamimaades rangelt eraldatud, kuigi näiteks burka stiilis ekstreemse kehakatmise poliitika on kasutusele tulnud üsna hiljuti. Praegu naiste õigusi eriti jõuliselt piirav Saudi-Araabia oli Sülla kinnitusel veel 20. sajandi alguses väga avatud maa. Süld tõi näite oma kolleegilt, rahvusvahelise majanduse õppejõult Urmas Varblaselt, kes käis Saudi-Araabias õpetamas. Pooled õpilastest olid naised, aga ettekande tegi Varblane meestele, naised nägid loengut teisest ruumist teleülekandena. 2008. aastal tehti riigis pilootprojekt, kus esimeses klassis olid koos nii poisid kui tüdrukud, kuid see lõpetati kolme kuu pärast lapsevanemate vastuseisu tõttu. Lubatud pole islamis ka näiteks vastassoost isiku käe surumine, kui ta pole sinu sugulane.

Et seksuaalsus väljaspool abielu on islamiühiskonnas tabu ja rangelt keelatud, on šiitlikus traditsioonis ühe lahendusena kasutusel lühiajalised, vahel lausa tunniajased abielud, mille lepingusse märgitakse, et pärast üht tundi on abielu lahutatud. Kuid ka neid ei saa piiramatult sõlmida, sest naisel ei tohi olla ühtegi teist seksuaalvahekorda enne järgmist menstruatsiooni.

Oluline probleem on islamimaades naiste ümberlõikamine ehk kergemal juhtudel kliitori, aga raskema variandi puhul kogu väliste suguelundite eemaldamine, mis leiab vastuseisu küll ka kohalikelt, kuid sellegipoolest näitas näiteks 10 aastat tagasi Egiptuses tehtud uuring, et isegi haritud naistest toetab seda praktikat 60 protsenti.

Käitumise osas ei ole islamimaades sobilik otsekohesus, sest see on solvav. Näiteks on islamis väga oluline puhtus. "Kui teha märkus, näiteks, et inimesel on plekk särgi peal, vereplekk raseerimisest. Kui sa ütled kohe, et näe, sul on vereplekk õla peal, siis seda võetakse ilmse solvanguna. Tavaliselt toimub igasugune ütlemine umbes nii, et "äkki sa tahaksid minna koju riideid vahetama?"."

Väljavõtteid islami kommete kohta Elo Sülla ettekandest:

Meditsiinilised tabud ja omapärad

Arusaamad halal -- lubatud, puhas ning haram -- keelatud, ei ole seotud vaid olevikulise olemisega, vaid ka surmajärgsete küsimustega, seega pole tegemist ainult ihu ravimisega, vaid ka hinge puhtana hoidmisega.

Levinud on maagilised arusaamad haiguste põhjustest ja ravist. Džinnid on taevase ja maise sfääride vahendajad. Nad võivad tuua raskeid haigusi. Levinud on arusaam "kurjast pilgust" -- blondid juuksed ja sinisilmsed inimesed.

Vastuvõetamatud on:

• alkoholi sisaldavad ravimid nagu köharohi
• sigadest toodetud komponente sisaldavad ravimid, näiteks insuliin, mida toodetakse peamiselt sea kõhunäärmest, samuti verevedeldajad nagu Heparin.

Eriline valu väljendamine

Valu talumine ei ole islamimaailmas kangelaslikkuse väljendus. Kui mingi organ on haige, siis valu pole isoleeritud sellesse organisse, vaid seda tuntakse kogu ihuga ja väljendatakse vastavalt. Inimene peab valust oma ümbritsevatele teada andma. Sellisele valu väljendamise viisile on viidatud ka kui mamma-mia sündroomile. Nõnda ei tasu ära ehmatada, kui mõni inimene väikese kriimustuse peale ootamatult tugevalt reageerib.

Laste saamine ja seksuaalsus

Mees ei tohi teist naist alasti näha, aga ka naine ei tohi naist alasti näha. Lühikeste pükste ja alussärgiga sörkimine on sama hea kui alasti sörkimine.

Abielus on väga oluline, et naine sünnitaks poegi. Kui seda ei juhtu, on see naise puudus ja mees võib lasta end lahutada.

Keelatud on seemne- ja munarakudoonorlus, surrogaatemadus, adopteerimine.

Väljavõtteid Roland Karo ettekandest judaismi ja Aasia religioonide kohta:

Sõna koššer viitab toidule, mis on kooskõlas juudi toidureeglitega, reegleid on hulgim. Koššer on imetajatest näiteks sellised loomad, kel on lõhestunud kabjad või kes mäletsevad. Seetõttu ei söö ka juudid siga, sest ta ei mäletse.

Käitumisest hindu suhtes

Sarnaselt moslemitega on suhtlemisel tark kasutada kehaliste interaktsioonide puhul üksnes paremat kätt. Parem käsi on puhas, vasakuga pühiti tagumikku ja see on roojane.

Käitumine Indias

Lehm on püha loom ja lehmaliha ei sööda.

Privaatsust ei hinnata. Ei maksa imestada lahtiste tualettruumide üle.

Kella järgi ei töötata ja täpsusest kinni ei peeta.

Religioonist üldiselt ei räägita, poliitikast võib samas vabalt rääkida.

Budism

Paljud budistid on veganid. Eriti Hiina ja Vietnami budistide hulgas välditakse ka sibulat, porrut ja küüslauku, sest neid peetakse viha ja sugutungi tekitavaiks. Tiibeti budistid ei söö kala, sest see suurendavat vägivaldsust.