Valgamaal juhtus kaks õnnetust

Niiskust saanud seinakontakt võib olla ohtlik. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tehnilise järelevalve ameti (TJA) statistika kohaselt oli mullu 54 elektriga seotud õnnetusjuhtumit. Nendes hukkus neli inimest, tõsisemalt sai kannatada kaheksa ja kergemalt 42 inimest.

Valgamaal juhtus TJA andmetel mullu kaks elektrist põhjustatud kergemate tagajärgedega õnnetust. "Mõlemad juhtusid kodus: ühel juhul oli tegu tüüpilise õnnetusega, kus väikelaps torkab metallist eseme pistikupessa ja saab selle tagajärjel tervisekahjustusi,« rääkis ameti avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma.

»2015. aastal meile teadaolevalt elektrist põhjustatud õnnetusi Valgamaal ei olnud."

2015. aastaga võrreldes ei ole elektriõnnetuste üldarv oluliselt tõusnud, kuid märgatav on tööõnnetuste arvu suurenemine (seitsmelt 12ni) ja traagiliste tagajärgedega tööõnnetuste arvu suurenemine (ühelt kolmeni). Elektrist põhjustatud õnnetuste peamine põhjus on ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras elektriseadmete kasutamine.

Enamus õnnetusi (78%) juhtus kodudes või nende lähiümbruses. 22 protsenti juhtudest olid tööõnnetused. Kodustes ja sarnastes oludes juhtusid õnnetused elektriohutusnõuete eiramise ja hooletuse tõttu, remonditöödel, katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel või elektriseadmete kasutamisel mitteettenähtud otsatarbel.

Tööõnnetusi oli ka elektritööde käigus jaotlates ja õhuliinidel. Tööõnnetuste peamine põhjus olid elektriohutusnõuete eiramine, aga ka mittekorras elektriseadmed, hooletus ja isikukaitsevahendite puudumine.

Elektriõnnetuste tagajärjel kannatanute vanuselises jaotuses eristusid möödunud aastal kolm vanusegruppi: väikelapsed (22% õnnetustest) ning vanusegrupid 20–29 (22%) ja 40–49 aastat (18%).

Kuna möödunud aastal juhtus palju just elektriga seotud tööõnnetusi, siis tuletab TJA meelde, et kõigil tööprotsessis osalejatel tuleb kinni pidada ohutusnõuetest ja -reeglitest. Eelkõige tuleb enne tööle asumist veenduda, et töökoht oleks ette valmistatud ning pingetu ja maandatud ning et töötajad kasutaksid ettenähtud isikukaitsevahendeid.

Amet tuletab meelde, et elektriseadmeid tohib kasutada üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja oludes.

Nähtava rikkega elektriseadmeid ei tohi kasutada ega jätta laste käeulatusse. Kui seadme ohutuse osas tekib kahtlus, tuleb pöörduda elektriala spetsialisti poole, mitte hakata seadet ise parandama.

Maja või korteri elektrisüsteemi on soovitatav paigaldada rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest.

Elektritöid võivad teha vastava ettevalmistusega elektritööde tegijad.

Lastega tuleb rääkida elektriga seotud ohtudest. Samuti tuleb neid õpetada elektriseadmeid õigesti kasutama ning rikkega seadmeid ära tundma.