/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/02/02/3732287t1h8384.jpg)
Valgamaal meenutatakse täna 98. aasta möödumist Paju lahingut ja Valga vabastamisest.
Valgamaal meenutatakse Paju lahingut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kell 8.55 asetatakse pärjad Metsa tänava kalmistule ja Vabadussõja ausamba juurde, kell 9.30 toimub Valga Jaani kiriku Põhja Poegade mälestustahvli juures Valga linnapea Kalev Härki sõnavõtt ja major Meelis Kivi ajalooline ülevaade Valga vabastamisest.
Kell 10 asetatakse pärjad ja lilled Paju monumendi juurde Tõlliste vallas. Samas viib välijumalateenistuse läbi Kaitseliidu Valgamaa maleva kaplan, sõna võtavad Valga maavanem Margus Lepik ning Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Toomas Tõniste.
31. jaanuaril 1919 Paju mõisa all Valgamaal peetud lahingus vallutasid vähem kui 700 Kuperjanovi partisanide rügemendi ja Põhja Poegade rügemendi võitlejat Paju mõisa, mida kaitses umbes 1200 punaarmeelast – valdavalt Läti kütid. Lahingus langes umbes 300 punaarmeelast ja üle 150 Eesti poolel võidelnu, haavata sai ka partisanide rügemendi juht leitnant Julius Kuperjanov, kes suri haavadesse 2. veebruaril Tartus.
Paju lahing kui üks verisemaid ja otsustavamaid Vabadussõjas näitas Eesti kaitseväelaste vaprust ja otsustavust. Kuperjanovlased koos Soome vabatahtlike Põhja Poegadega vallutasid punastelt tagasi mõisasüdame, mis avas tee nii Valka, aga kaugemale, Riia ja Pihkva suunas.
Toonast lahingut, eelkõige kuperjanovlaste surmasalgavat pealetungi, peavad sõjaloolased jätkuvalt üheks olulisimaks lahinguks, mis Eesti pinnal peetud ja mis ühtlasi on näidanud Eesti sõdurit tema kõige paremast küljest.